Behcät Abad Xatiräsi
Þair: M.H. Þäriyar
Ulduz sayaraq gözlämiþäm här gecä yarý,
Gec gälmädädir yar, yenä olmuþ gecä, yarý.
Gözlär asýlý, yox nä qaraltý, nä dä bir säs,
Batmýþ qulaðým, gör nä düþürmäkdädir darý.
Bir quþ ayýðam söyläyäräk, gahdan ayýldýr.
Gahdan onuda yel deyä lay lay huþ aparý.
Yatmýþ hamý, bir allah oyaqdýr, daha bir män,
Mändän aþaðý kimsä yox, ondan da yuxarý.
Qorxum budur yar gälmäyä, birdän yarýla sübh,
Baðrým yarýlar, sübhüm açýlma, säni tarý.
Dan ulduzu istär çýxa, göz yalvarý çýxma,
O çýxmasa da, ulduzumun yoxdu çýxarý.
Gälmäz tanýram bäxtimi, indi aðarar sübh,
Qaþ böylä aðardýqca, daha baþ da aðarý.
Eþqin ki qärarýnda väfa olmayacaðmýþ,
Bilmäm ki täbiät niyä qoymuþ bu qärarý.
Sanki xoruzun son baný, xäncärdi soxuldu,
Sinämdä üräk varsa, käsib qýrdý damarý.
Riþxändilä qýrcandý sähär, söylädi: durma,
Can qorxusu var eþqin, utuzdun bu qumarý.
Oldum qara gün, ayrýlalý ol sarý teldän,
Bunca qara günlärdir edän rängimii sarý.
Göz yaþlarý här yerdän axarsa, mäni tuþlar,
Däryaya baxar, bällidir, çaylarýn axarý.
Äzbäs mäni yapraq kimi hicranla saraldýb,
Baxsan üzünä sanki qýzýl güldü, qýzarý.
Mehrâbi þäfäqdä özümü säcdädä gördüm,
Qan içrä qämim yox, üzüm olsun sänä sarý.
Eþqi varýdý Þähriyar’ýn güllü çiçäkli,
Äfsus, qara yel äsdi, xäzan oldu baharý.
Þähriyar