DÄRSÄ XANOÐLU
BOÐAC
- Särin särin äsän zaman,
salxým - salxým dan yelläri,
qaqýldaþýb seyrindä,
bozay rängli, turaðýyý.
*
Uzun saqqal - uzun ätäk-
tat, dam üstä banladýqda.
bädov atlar yurðalayýb,
yollar üstä uðradýqda.
*
Üfüqlärdän baþ qovzayýb,
qaþ atanda, qýzýl laçýn,
köykäsi gözäl, qaba daða,
döþäyändä, sarý saçýn,
Här täräfdän xanlar bäylär,
qoç igitlär, mindi atýn,
yollar üstä, toz qoparýb,
uðradýlar axýn - axýn,
* * *
Xanoglu xan, "Xan bayýndýr",
toy edärdi, ildä bir gün.
qonaqlayýb toylayardý,
oðuzlarýn, xanýn - bäyin.
*
Demäk yenä xanlar xaný,
bir gün yerdän durmuþudu,
qýzýl qubbä, þam günlügün,
yer üzündä qurmuþudu.
*
"Ala sivan" göy üzünä,
ucalýbän aþýnmýþdý.
min bir yerdä ipäk xalça,
döþänmiþdi - salýnmýþdý.
*
At öldürüb, dävä käsib,
buður - ayðýr, qýrdýrmýþdý.
här täräfdä üç irgädä,
çadýr - otaq, qurdurmuþdu.
-"Oðlu olaný, að çadýra.
qýzý olaný, al çadýra.
oðlu - qýzý olmayaný,
qara evä, qondururuz!
qara keçä üzärinä,
eyländirin!
qara qoyun, yýxýnýsýdan,
yemäk verin! yesä yesin,
yemäz getsin!
oðlu - qýzý olmayaný,
tanrý täala qarqamýþdýr,
bizdä daha qarqayýrýz,
hamu bunu bälli bilsin!
diyä - o gün "Xan Bayýndýr Xan",
hökm etmiþdi!
* * *
Qalýn oðuz ellärindä,
"Därsä Xana" mäþhur olan,
bir bäy varmýþ. lakin onun,
nä oðlu var, nädä qýzý.
oda baþqa bäylär kimi,
ala sabah yerdän durur,
qýrx igidin atlandýrýr,
yola düþür.
Bayýndýrýn igitläri,
soyuqluqla qarþý çýxýr!
Därsä Xaný, aparýrlar,
qara evä!
çadýrýna, qara keçä
döþäyirlär!
yemäk väqti, onun üçün,
qara qoyun, bozbaþýndan,
gätirirlär!
*
Belänçilik qarþýlanmaq,
Därsä Xana aðýr gälir.
- mändän hansý äsgikligi,
gördünüz ki, mäni bu cur,
häqir sandýz?
mändän äsgik kiþiläri,
að otaða - al otaða,
göndärdiniz.
qýlýncýmdan, ya süfrämdän?
diyä - därsä, sual verdi.
- görüklü xan; Bayýndýr Xan,
buyurduðu böylädir ki:
oðlu qýzý olmayaný,
tanrý täala qarqamýþdýr,
bizdä daha qarqayýrýz!
diyä - onlar, ayýtdýlar.
*
- Qalxýn gedäk igitlärim.
bu qara ayýb,
ya mändän, ya xatýndandýr.
diyä - Därsä yerdän durdu,
evä gäldi.
xatýnýný çaðýrýbän,
nälär söylädi?
*
- Bäri gäl hey; baþým bäxti,
evim täxti.
evdän çýxýb sallananda,
särv boylum.
topuðunu saçý döyän,
qara saçlým.
qara qaþý yaya bänzär,
çatma qaþlým.
qoþa badam sýðýnmayan,
dar aðýzlým.
yanaqlarý güz elmasý.
al yanaqlým.
ev dirägim- el dölägim!
bilirsänmi nälär oldu?
*
Qalxýbaný Xan Bayýndýr,
yerdän durmuþ.
bir yerdä að, bir yerdä al,
bir yerdädä, qara çadýr,
qurdurmuþdur.
oðlu olaný, að çadýra,
qýzý olaný, al çadýra,
oðul - qýzsýz, sonsuzlarý,
qara evä, qondururu!
qara keçä üzärindä,
eyländirir!
qara qoyun yýxýnýsýndan,
yemäk verir!
buyurmuþ ki:
"oðlu - qýzý olmayaný,
tanrý täala, qarqamýþdýr,
bizdä daha, qarqayýrýz"!
*
Beläliklä qarþýladý,
onlar mäni.
söylä görüm bu qara ayýb.
sändändirmi, mändändirmi?
säbäb nädir tanrý bizä,
bir igitmän oðul vermäz?
sonra demiþ:
*
Xan qýzý;
män aþnalýðý ataram.
yaxalayýb, boðazýndan tutaram.
bu sevdadä nahax qana bataram.
söylä mänä säbäb nädir bu iþä?
*
Qara polad qýlýncýmý çäkäräm.
al qanývý yer üzünä tökäräm.
ayrýlýðýn þärabýný içäräm.
söylä mänä säbäb nädir bu iþä?
*
Acýqlanmýþ aslan kimi,
dodaqlarýn çeyniyäräk,
därsä xanýn cävabýnda,
nälär dedi, xatýn göräk:
*
- Hey Därsä Xan; mänä qäzäblänmä.
inciyibän acý sözlär söylämä.
dur ayaða, çadýrlarýn qurgilan.
qoyunlarý, qänaräyä vurgilan.
täpä kimi, at - yað qala bu düzä.
gülmiþ kimi, qämiz cala bu düzä.
ac - yalavac qalanlara, yemäk ver.
äyni yalýn - çýplaqlarý, giyindir.
iç oðuzu - dýþ oðuzu, qonaqla.
borclularýn, borclarýný qýl äda.
sän elä bax, alqýþlasýn el säni,
haqq unudmaz, el gämini göräni.
hacät dilä, el sänä näfäs versin,
bälkä tanrý, säsimizä säs versin.
* * *
Demäk Därsä qadýnýný dinlädi,
näzr eyläyib. böyük bir toy eylädi.
qoyun - quzu käsdirdi, qýrdý at -dävä,
oðuz ellärini, yýðdý bir yerä.
harda bir ac gördü, doyurdu onu,
yalancýq olana, geyirdi donu.
borclu olanlarýn, borcunu verdi.
xärcliksiz qalanlarýn, qämini gördü.
här yerdä dað kimi, ät - yað qaladý.
su kimi çaylara, qämiz caladì,
hansý atýlan ox hädäfä däydi,
bir aðzý görçägin sözü göyärdi.
xatýn o günlärdä hamilä oldu,
çox zaman keçmädän bir oðlan doðdu.
* * *
oðlancýðý tayalara,
tapýþýrdýlar, saxlatdýlar.
at ayaðý küläk olur,
ovzan dili, yügüräk olur,
zaman keçdi, il dolandý,
oðlan boya - baþa çatdý,
on beþ yaþlý, bir gänc oldu.
* * *
Deyirlär ki Bayýndýr Xan,
sarayýnda, iki äsräk,
boða varmýþ.
o boðalar, qara daþa,
buynuz vursa, külä dönär.
yaz olanda - güz olanda,
toy tutallar, boðalarý,
döyüþdürüb, xanlar - bäylär,
täfärrücä yýðýlallar.
yenä bir yaz, bayýndýrýn,
ordusunda, toy baþladý.
að meydaný, süpürdülär,
suladýlar.
boðalarýn här birini,
altý dämir zäncirilän,
zäncirläyib.
altý kiþi,
üçü saðdan - üçü soldan,
zäncirlärdän yapýþaraq,
çäkä - çäkä. gätirdilär.
*
Gün görmämiþ boðalarýn,
biri ancaq,
zäncirlärin, çäkib qýrýr,
kiþilärin ällärindän,
buraxýlýr.
*
Meydan däyir bir - birinä,
Därsä Xanýn oðlanýda,
iki näfär yaþýdýla,
bir täräfdä aþýq oynuyur.
að üräklär, qaçýb tezir.
oðlancýðýn dostlarýda,
qoyub qaçýr!
lakin oðlan tärpänmädän,
öz yerindä durub qalýr.
*
Bunu görän qýzðýn boða,
buynuzlarýn þüþlädäräk,
oðlancýða, hücum edir.
oðlan isä çäkinmädän,
yumuruðun dügünläyäräk,
boða ona, çatan zaman,
ändiriri, qasqasýndan.
*
Yumuruðun, zärbäsindän,
äsäräk boða, gicällänir.
igit oðlan sýçrayýb,
yaðisini buynuzlayýr.
*
När oðlanla - qýzðýn boða,
qabax - qänþär, dartýþýrlar.
lakin güclär,
bir - birinä, üstün olmayýr.
här ikisi aralýqda,
durub qalýr.
oðlan bir az, fikrä dalýr :
- "dam dayanar, diräkiylän.
bir sarayýn dirägini,
çäkär olsan, ev yýxýlar.
män nä üçün, bu heyvana,
diräk olum? diyä - oðlan,
düþünäräk, nagähandan,
ällärini, heyvancýðýn,
buynuzundan, götürübän,
sýçrayýr. qýzðýn boða,
baþý üstä, yerä dägir.
oðlan isä macal vermir,
piçaðiyla, baþýn käsir.
*
Bunu görän xanlar - bäylär,
yýðýlýrlar,
käl oðlanýn dövräsinä.
- haný; gälsin "Qurqut Dädä",
bu oðlanýn, adýn qoysun.
älin tutub babasýndan,
onun üçün, täxt istäsin,
bäylik alsýn, diyä - diyä,
* * *
Çaðýrdýlar, Dädäm Qurqut,
gälär oldu.
oðlancýðýn älin tutdu,
babasýna varýb getdi.
- hey Därsä Xan; oðlanýva,
kürsi vergil, bäylik vergil,
ärdämlidir!
boynu uzun bädov at ver,
minär olsun, hünärlidir!
*
Að ayýldan, tümän - tümän,
að qoyun ver, bu oðlana,
þiþlik olsun,
ärdämlidir!
*
Qatar - qatar dävä vergil,
qoy oðlana, yüklät olsun,
hünärlidir!
*
Qýzýl qubba, çadýr vergil,
bu oðlana, kölgä salsýn,
ärdämlidir!
*
Çiyni quþlu, cübbä vergil,
qoy bu oðlan giyär olsun,
hünärlidir!
*
Að meydanda, boða basýb,
onun adi "Bogac" olsun.
adýný män qoydum yaþýn,
tanrý täala, özü versin.
Hünärlinin parlayanda,
hünärinin günäþi,
hammý gözlär ýþýqlanmaz,
hammý üräk, þad olmaz!
*
Çox kor olmuþ, göz vardýr ki,
ýþýq görsä qamaþar,
çox yaramaz, bayquþ kimi,
abadlýða qapýlmaz!
* * *
Boðac Xanýn, täxtä çýxýb,
bäylik donun giymäsi,
atasýnýn qýrx igidin,
häsadätä qapatdý,
- gäräk bunu, atasýna,
çuðullayaq,
ola bilir ki öldürä.
o ölürsä, yenä bizim,
izzätimiz - hörmätimiz,
çoxalacaq! diyä - onlar,
hämläþdilär.
sonra iki bölük olub,
bir bölüyü,
Därsä Xana yanaþýbän,
söylädilär:
- bilirsänmi nälär olmuþ?
yaramasýn sänin oðlun!
gäncligindän, bar yemäsin!
qýrx igidin, götürübän,
qalýn oðuz ellärinä,
basqýn etmiþ!
harda bir, gözäl görsä,
çäkib almýþ!
að saqqalý, qocalarýn,
aðzýn söymüþ!
aðbirçäkli qarýlarýn,
südün, söymüþ!
aydýn axan gür sulardan,
xäbär keçä.
qarþý yatan ala daðdan,
aþýb keçä.
xanlar xaný Bayýndýra,
xäbär çata.
Därsä Xanýn, oðlu bucur,
bädät iþlär görür diyä-
söyläyällär. gäzmägdänsä,
ölmäk sänä, yaxþý ola.
Bayýndýr Xan, çaðýrýbän,
qäzäb edä.
belä oðul, sänin üçün,
nä gäräkdir?
olmaðýndan, olmamðý,
yaxþýraqdýr. öldürsänäm!
*
"Gätiriniz öldürälim!"
diyä - Därsä buyurarkän,
qýrx igidin son igirmisi,
çýxa gäldi.
- hey Därsä Xan; sänin oðlun.
yerdän durdu,
köykäsi gözäl qaba daða,
ava çýxdý.
sän varikän,
av avladý, quþ - quþladý!
anasýyla, mäclis qurub,
söhbät edib, badä içdi.
atasýna, qäsd eylädi!
yaramasýn, sänin oðlun!
Qarþý yatan ala daðdan,
xäbär keçä.
aydýn axan, gür sulardan,
aþýb keçä.
xanlar xaný Bayýndýra,
xäbär çata.
Därsä Xanýn oðlu bu cür,
bädät iþlär, görür diyä-
söyläryälär,
çaðýrýlýbän, Bayýndýr xan,
qäzäbinä, tuþ olasan.
belä oðul, sänün üçün
nä gäräkdir? öldürsänäm!
diyä - onlar, söylädilär.
*
- Gedin tutub gätiriniz,
öldürälim!
bu cür oðul, dedi - Därsä.
- biz oðlaný necä tutaq?
o bizläri, sayan dägil.
sözümüzä, baxan dägil.
dur ayaða ;
qýrx igidin, boyuna al,
oðluvuda götürübän,
çýx avlaða!
quþ uçurdub, av - avlayýb,
oðlanýda oxlayýbän,
geri qayýt!
onu bu cür, öldürmäsän,
baþqa cürä, öldürülmäz!
diyä - onlar, uydurdular!
* * *
Särin - särin äsän zaman,
salxým - salxým dan yelläri.
qaqýldaþýb, seyrindä,
bozay rängli, turaðýyý.
*
Uzun saqqal - uzun ätäk
tat dam üstä, banladýqda.
bädov atlar yurðalayýb,
yollar üstä, uðradýqda.
*
Köksü gözäl qaba daða;
sähär - sähär, gün däyändä.
böyük oðuz ellärinin,
qýz gälini, bäzänändä,
ala sabah axmax Därsä,
yerdän durdu,
qýrx namärdin, atlandýrýb,
"Boðacýda", götüräräk,
ava çýxdý.
av - avladý, quþ - quþladý.
*
Qýrx namärdin bir neçäsi,
"Boðac" bäyä, yaxýnlaþdý.
- atan dedi, "käyik qavsun,
gätiribän mänä qänþär,
vurub salsun.
at oynadýb, qýlýnc çalýb,
ox atmasýn, gözüm görsün,
färählänim !" - söylädilär.
*
Ýgid oðlan, ayýn - þayýn,
sevinciylä, at oynadýr.
käyik qavuyur, maral qavuyur,
atasýnýn, qarþýsýnda,
oxlayýbän, yerä salýr.
özyanýnda:
- "qoy xan babam, at sýyýrdýb,
qýlýnc çalýb, ox atmama,
färählänsin.
mänä baxýb, güvänibän,
fäxr eyläsin."
diyä - yazýq, düþünürdü.
ävväl qýrx namärd:
- hey Därsä Xan; "görürsänmi
oðlan necä, käyikläri,
týzýkdýrýr,
här täräfdän, qavur sänin,
qabaðýnda, yerä salýr?
olmuya ki, ceyranlara
ox atar kän, säni vura!
oðlan säni öldürmädän,
tez ol onu öldür!" diyä-
uydurdular!
*
Käyiklärin, dalýsýnca,
oðlan qýzqýn at çapdýrýb,
babasýnýn, qänþärindän,
ötän zaman,
axmax Därsä, "Qurqut Dädä"
odumlamýþ, qatý yayý,
älä aldý.
özänginin üstä qalxdý,
yay çäkdi, öz oðlunun,
küräginin, arasýný,
niþanladý!
ox, kämandan, sýçradý,
ýldýrým täk, uçub þaxdý,
"Boðac" xanýn, küräyindän,
däyib yaxdý!
alca qaný, þýrýldadý,
bädov atýn, uzun boynun,
qucaqlayýb, yerä düþdü.
*
Ävväl namärdlär, Därsä Xaný,
oðlanýn, näþi üstä,
getmäyädä, qoymadýlar!
atlarýný, döndäribän,
qayýtdýlar.
* * *
Yazýq xatýn:
- "oðlancýðýn, ilk avuydur,
gäräk oðuz, bäylärini,
toyluyalým" diyä - qalxýb,
yumurlanýb, uru durdu.
at öldürdü - dävä käsdi,
buður - ayðýr, qoç, qýrdýrdý.
qýrx incä qýz, dövräsindä,
Därsä Xana, qarþý varýdý.
*
Qýpbýqlarýn, qaldýraraq,
Därsä Xana, näzär saldý.
sol - saðýna, göz gäzdirdi.
oðlancýðýn, göränmädi.
qara baðrý, sarsýlýbän,
yanar oldu.
qara xumar gözlärinä,
qan yaþ doldu.
çaðýrýbän, Därsä Xaný,
söy söylädi,
göräk xatýn, nä söylädi:
"bäri gäl hey! baþým bäxti,
evim täxti!
xan babamýn köygüsü,
qadýn anamýn sevgisi,
atam - anam verdigi,
göz açýbän, gördügüm,
könül verib, sevdigim."
*
"Qalxýbaný sän yeründän,
oru durdun.
qara yallý, bädov atun,
bütün mindün.
köksü gözäl, qabadaða,
ava çýxdun.
iki vardun bir gälirsän.
yavrum haný?
buduranda, min dil gälä,
yetirdigim, oðul haný?
çýxsýn mänim, gözüm Därsä,
yaman säriyir.
käsilsin bu oðlan ämän,
süd damarým; yamansýzlar.
sarý ilan diþlämädän,
aðca tänim, qalxýb þiþär.
yalqýz oðul, görünmäyir,
baðrým yanar."
*
"Quru çaylar, üzärinä,
suçu saldým.
qara donlu därviþlärä,
näzir verdim.
ac qarýnlarý, doyurdum.
yalýncýqlarý, donaltdým.
täpä kimi, ät qaladým,
günäþ kimi, süd caladým
min dil gälä, bir oðlaný,
güclä tapdým.
yalqýz oðul, xäbärini,
aman Därsä, de gäl mänä".
"Qarþý yatan, ala daðdan.
uçurtdunsa, de gäl mänä.
Qältan axan, daþðýn suya,
axýz donsa, de gäl mänä.
*
Ala donlu, azðýn dinli,
kafirlärä, aldýrdýnsa,
de gäl mänä."
*
"Xan babamýn, ordusuna,
män varayým.
aðýr läþkär, pul, xäzinä,
män alayým.
azðýn dinli, kafirlärä,
od vurayým!
yaralanýb, qazlýq atdan,
düþmäyincä.
iti qýlýnc, þah damarým,
biçmäyincä,
yalqýz oðul, yollarýndan,
dönmäyälim!
yalqýz oðul, xäbärini,
de gäl mänä!
qara baþým, qurban olsun,
ärim sänä!"
Därsä bir söz, söylämädän,
gälib keçdi.
xatýnýnýn, cävabýnda,
dinmäz oldu!
ävväl qýrx namärd, qarþý gälib:
- "oðlun saðdýr, avlaxdadýr,
gün arasý harda olsa,
gälib çýxar.
bäy särxoþdur, ona görä,
cävab vermäz" söylädilär!
* * *
Xatýn buna, qatlaþmayýb,
geri döndü.
qýrx incä qýz, yoldaþlarýn,
atlandýrdý,
siyiridäräk,
oðul dibän, yola düþdü.
qýþda - yazda, qarý - buzu,
ärimäyän, qaba daða,
atýn sürdü.
alçaqlardan, ucalara,
çapýb çýxdý.
bir däränin, üzärindä,
quzðunlarý, uçar gördü.
bädov atýn, o täräfä,
qamçýladý.
* * *
Oðlan atdan, yýxýlarkän,
göy - boz atlý, Xýzrul Ýlyas,
baþý üstä, hazýr olub,
bäräkätli älläriylä,
yarasýný, sýyðýyaraq:
- "bu yaradan, qorxmagilan.
dað çiçägi - ana südü,
märhämindir, sänün oðlan !"
diyä - dönüb, qeyb olmuþdu.
*
Xýzýr gedir, oðlan iki,
tazisiylän, qumlar üstä,
düþüb qalýr.
qarqa - quzqun, qan görübän,
yaralýný, qumarlayýr.
"kälbäciklär", mýrýldayýb,
dövräsinä, dolanýrlar.
quzqunlarý, qovalayýb,
qonmaqlýða, qoymayýrlar.
* * *
Baþý luli yazýq ana,
al qanýna, batýb yatan,
balasýnýn, läþi üstä,
çapar yetdi.
oðlanýný. duymaz gördü.
çaðýrýbän nä söylädi:
*
- Yuxu almýþ qara - xumar,
gözlärini bir aç axi!
*
Gözlärini, kädär tutmuþ
bu anaya, bir bax axi!
*
Tanrý verän, þirin canýn,
seyrandaymýþ, indi axi!
*
Dil - aðýzdan, þirin candan,
iki kälimä xäbär mänä,
qara yazý, qara baþým,
qurban olsun, oðul sänä.
*
Qarþý yatan, uca daðlar,
ucalarkän, alçaq olsun.
*
Qýzlýq daðdan, axar sular,
axarikän, axmaz olsun.
*
Bu daðlarda, bitän otlar,
bitän yerdä, bitmäz olsun.
Qayalarda, qaçan ceyran,
qaçarýkän, qaçmaz olsun.
*
Qäza säni harda tutdu,
aslandanmý, qaflandanmý?
bädänündä, can varsa,
dil - aðýzdan, xäbär mänä.
qara yazý - qara baþým,
qurban olsun, oðul sänä.
anasýný dinläyäräk,
gözlärini, açdý oðlan,
göräk dili tutar - tutmaz,
nä söylämiþ, anasýylan:
*
- Ýräli gäl, sinäsindän.
qana qana,
süd ämdiyim, aðbirçäkli,
qadýn ana!
*
Qazlýq daðdan, axan sular,
günahsýzdýr, qarqama gäl!
*
Bu daðlarda, bitän otlar,
günahsýzdýr, qarqama gäl!
Qarþý yatan, uca daðlar,
günahsýzdýr, qarqama gäl!
*
Ceblärdäki, ceyranlarda,
günahsýzdýr, qarqama gäl!
*
Aslanlarda, qaflanlarda,
günahsýzdýr, qarqama gäl!
*
Qarqasan, babamý qarqa,
bu iþ mänä, babamdandýr.
diyä - oðlan yenä dedi:
*
- Ana, nä qorx, nädä aðla,
göy - boz atlý Xýzrul Ýlyas,
baþým üstä, gäldi mänim.
ox yarama, çäkdi älin,
"bu yaradan, sänä ölüm,
yoxdur" - dedi.
- "dað çiçägi - ana südü,
därmanundür" - demiþ sänün.
* * *
Yaralýnýn sözlärini,
dinlädikdä, qýrx gül bädän.
säpäläþdi, çiçäk kimi,
här täräfä, qýrxý birdän.
*
Sinälärdä, çýrpýnarkän,
analýðýn, saf ürägi,
topladýlar qucaq - qucaq,
ätäk - ätäk, dað çiçägi.
* * *
aðbirçäkli, yazýq ana,
döþün sýxdý.
bir sýxarkän, süd gälmädi.
iki sýxdý, süd gälmädi.
üç sýxanda, qan qarýþýq,
süd fýþqýrdý.
o südiylän, märhäm edib,
oðlancýðýn,yarasýný,
baðladýlar, götürdülär.
at üstünä mindiribän,
ordusuna, gätirdilär.
häkimlärä, täbiblärä,
tapýþýrýb, gözlädilär,
kimsäilä, danýþmayýb,
Därsä Xandan, gizlädilär.
* * *
At äyaðý, küläk olur,
ovzan dili, yügräk olur.
qýrx gün, baþa, çatar - çatmaz,
oðlancýðýn, yaralarý,
üzä gäldi, sap - sað oldu.
yenädä at, minä bildi,
yenä qýlýnc, çala bildi.
yenädä o, avda - avlar,
quþda - quþlar.
Därsä Xanýn, xäbäri yox,
oðlancýðýn, ölmüþ bilir.
* * *
Qýrx namärdlär, bunu duydu.
- nä etmäli?
diyä - onlar, dimdikläþdi:
"oðlanýnýn sað olduðun,
bilär olsa, "Därsä" ägär,
yäqin bülün, äl götürmäz,
hamýmýzý, qýrýb tökär!
gäräk väqti, utuzmadan,
onu tutaq.
að boynuna, qara gäzil,
secim taxaq!
að ällärin, dalda çataq,
yad ellärä - kafirlärä,
qoyub qaçaq!"
diyä - onlar, Därsä Xaný,
basmarlayýb,
að ällärin, dalda çatýb,
að ätindän qan çýxýnca,
dövüþläyib,
ordusunu, yýðmalayýb,
dostaq edib.
qanlý kafir ellärinä,
yönlädilär!
* * *
Därsä Xanýn, bu iþindän.
heç bir käsin, xäbäri yox,
ancaq qadýn, bunu duyur,
oðlanýný, çaðýrýbän,
nä söyläyir:
- Oðul - oðul, caným oðul,
görürmüsün, nälär oldu?
*
Sýrt qayalar, oynamadan,
yer ayrýldý!
elä yaði, soxulmadan,
baban üstä, yaði gäldi!
ävväl qýrx namärd, Därsä Xaný.
yaxalayýb, að ällärin,
arxasýnda, baðladýlar,
að boynuna, qara sicim,
keçirtdilär!
baban, yayan, onlar atlý,
yügürtdülär!
götürübän, qanlý kafir,
ellärinä, yönlädilär!
yenä demiþ :
- dur ayaða, caným oðlan,
qýrx igidün, boyuva al,
get babavý, qýrx namärdin,
ällärindän, qurtargilan!
baban sänä, qýydýysada,
sän babava, qýydýrma oðul!
* * *
Ýgid oðlan, anasýnýn,
sözlärini, qäbul etdi,
qara polad, qýlýncýna,
qurþanýbän,
að qotazlý, qatý yayýn,
älä aldý,
bädov atýn tutdurubän,
bütün mindi,
qýrx igidin atlandýrýb,
baba - dibän,
yürütüb getdi.
* * *
Ävväl qýrx namärd, bir çämändä,
edib otraq,
al þärabýn, itisindän,
içän zaman,
igit boðac yetdi, ancaq
*
Qýrx namärdlär, onu görüb,
söylädilär:
- "durun varýb, oðlanýda,
edäk dostaq,
här ikisin kafirlärä,
bir aparaq !"
Därsä bunu eþidäräk:
- aman; qýrx yoldaþým, aman!
ilâhinin birliginä,
yoxdur þübhä, yoxdur güman!
açýn mänim, ällärimi,
qopuzumu, mänä verin,
qaytaryým män, bu gäläni
gäräk olsa, öldürünüz,
gäräk olsa saxlayýnýz,
sonra mäni.
* * *
Därsä Xanýn ällärini,
boþaltdýlar,
gätirdilär qopuzunu.
o bilmirdi, bu gälänin,
oðlancýðý, olduðunu.
asta - asta, qarþý gäldi,
aldý göräk, nä söylädi:
- boynu uzun, bädov atlar,
gedirsädä, mänim gedir.
bu ýlxýda, sänindä gär,
mindigin var, de gäl mänä.
savaþmadan - vuruþmadan,
qaytarayým, dalý qayýt!
*
Að ayýldan, sürü qoyun,
gedirsädä, mänim gedir.
bu sürüdä, sänindä gär,
þiþligin var, de gäl mänä.
savaþmadan - vuruþmadan,
qaytarayým, dalý qayýt!
qatar - qatar, qýzýl dävä,
gedirsädä, mänim gedir.
sänindä gär, bu qatarda,
yüklätin var, de gäl mänä.
savaþmadan - vuruþmadan,
qaytarayým, dalý qayýt!
Qýzýl qubbä, çadýrlarým,
gedirsädä, mänim gedir.
arasýnda, sänindä gär,
odan vardýr, de gäl mänä.
savaþmadan - vuruþmadan,
qaytarayým, dalý qayýt!
*
Ala gözlü, qýz gälinlär.
gedirsädä, mänim gedir.
içlärindä, sänindä gär,
niþanlýn var, de gäl mänä.
savasþmadan - vuruþmadan,
qaytarayým, dalý qayýt!
*
Að saqqallý, qocalarý,
gedirsädä, mänim gedir.
içlärindä, sänindä gär,
baban varsa, de gäl mänä.
savaþmadan - vuruþmadan,
qaytarayým, dalý qayýt!
mänim üçün, gälmiþsänsä,
oðlancýðým, öldürmüþäm,
igit sänä, yazýðý yox,
dalý qayýt!
Ýgit oðlan atasýný,
dinläyäräk,
cävabýnda nä söylämiþ,
baxaq göräk:
*
- Boynu uzun, bädov atlar,
sänindirsä,
qýrx namärdä qoymaðým yox!
içlärindä, minigim var!
*
yýðmalayan, sürü qoyun,
sänindirsä,
qýrx namärdä, qoymaðým yox!
içlärindä, þiþligim var!
*
Qatar - qatar, qýzýl dävä,
sänindirsä,
qýrx namärdä, qýymaðým yox!
içlärindä yüklätim var!
*
Qýzýl qubbä çadýr otaq,
sänindirsä,
qýrx namärdä qýymaðým yox!
içlärindä odam vardýr!
Ala gözlü, qýz - gälinlär,
sänindirsä,
qýrx namärdä, qoymaðým yox!
içlärindä, niþanlým var!
*
Äsir gedän, að saqqallar,
sänindirsä,
qýrx namärdä, vermägim yox!
içlärindä, mänimdä bir,
aðlý þaþmýþ, babam vardýr!
*
Diyä - oðlan, qýrx yoldaþa,
dilbänd verdi;
qýrx gänc igit, bädov ata,
qamçý vurdu.
*
aslan boðac, qýlýnc çäkdi,
savaþ etdi, qýrx namärdin,
kimisinin, boynun vurdu.
kimisini, dostaq tutdu,
babasýný xilas edib
geri döndü.
Därsä xanda, oðlanýnýn,
sað olduðun, duyub bildi.
* * *
Xanlar xaný, xäbär tapýb,
Boðac xana, bäylik verdi,
kürsü verdi.
"Qurqut Dädä" boy boyladý,
söy - söylädi.
inci kimi, dastan düzdü,
qoþma - qoþdu.
onlar daha, bu dünyaya,
gälib keçdi.
kärvan kimi, qondu köþdü
yer gizlätdi, äcäl aldý.
gedän - getdi, yaxçý - pisdän,
gälänlärä, bir ad qadý.
* * *
Görüm dostlar, qafil ölüm,
gälän zaman, märd igidä,
geçid versin!
saðlýq kimi, dövlät olmaz,
bu dövläti, haqq artýrsýn!
o öydügüm, uca tanrý,
dost olubän, mädäd versin!
*
Yümn edälim,
yerli qara, daðlarýnýz,
yýxýlmasýn!
kölgäsalan. aðaclarýz,
käsilmäsin!
daim axan, aydýn sular,
azalmasýn - qurumasýn!
uca uçan, tärlanlarýn,
qanadlarý, qýrýlmasýn!
at çapanda, atýnýzýn,
ayaqlarý, büdrämäsin
çarpýþanda, qara polad,
qýlýncýnýz, kütälmäsin!
dur tüþändä - çäkiþändä
kändiriniz, ufanmasýn!
aðbirçäkli, analarýn,
axir yeri, behiþt olsun!
að saqqallý, babalarýn,
son sarayý, cännät olsun!
haqq yandýran, çiraðýnýz,
ýþýqlansýn, yanar dursun!
görüm mühtac, olmayasýnýz,
namärdlärä, dostlar sizi!
***
**
*