B.Q.SÄHÄND
DOXA QOCAOGLU
DÄLI DÜMRÜL
Böylä demiþ "Qurqut Dädä",
o ellärin, iþ biläni.
babalarýn, baþ biläni:
Quru bir çay üzärindä,
saldýrýlmýþ bir körpünün,
cävarýnda yurd eylämiþ,
köçün salmýþ, bir obadan,
ucalýrdý þivän säsi.
köç etmiþdi, anlaþýlan,
gänc bir igit, bu dünyadan.
Äri ölmüþ yaþlý gälin,
açýp atýr al örpäyin.
cavan qýzlar,
aðlar, sýzlar,
baþlarýna qara salýr.
säs tutulur, göz qýzarýr.
dýrnaxlanýr, al yanaqlar.
qana batýr, að dodaqlar.
qan quruyur, aðca yüzdä.
yaþ quruyur, yorðun gözdä.
bir qarýcýq, dildän düþüb,
ýþqýraraq, için çäkir.
qanlý yasý parçalanmýþ.
yanaðýna, pýr - pýr tökür.
qara läçäk bu ananýn,
üräk yaxan naläläri,
aðladýrý,
daðý - daþý.
-Niyä þivän qoparýbän
aðlayýrsýz, nä xäbärdir,
nä olubdur?
diyä - gälir "Däli Dumrul"
qazýlýq atýn cilovunu,
çäkib durur.
-Görüklü bir igidimiz,
ölüb bu gün, aðlamaða,
säbäb o dur.
-deyin görüm o igidi,
kim öldürdü? diyä - "Dumrul"
yenä sorur.
*
-Qýzýl qanad äzrail,
göy üzündän uçub gäldi,
haqq täala ämriylän,
xub igidin canýn aldý.
Däli qanlý, qaflan qaynaq,
bir igitdir "Däli Dumrul"
zamandýr ki, quru bir çay,
üzärindä, körpü salmýþ,
kärvan - käläk, yoldan ötän,
kimsä keçsä körpüsündän,
tutub alar otuz üç pul,
keçmäyändän dövä - dövä,
çala - çala qýrxýn alar!
*
O diyär ki : - mändän däli,
mändän güclü, igit varsa,
çýxýb mänlän - döyüþ edsin,
päncäläþib, vuruþ edsin,
yenädä o : - gäräk mänim,
qoçaqlýðým, igitliyim,
cilâzin är olduðumun
tärifi här yana gedä,
ruma gedä, þama gedä,
diyä - "Dumrul" öyünärdi!
*
Xub igidin ölümündän,
kädärlänir "Däli Dumrul".
- märä ärlär; nä kiþidir,
dediyiniz, äzrail ?
nä üçün o qafil - qafil,
el içinä qýrqýn sala,
yaxþý - yaxþý, igidlärin
yaxalayýb, canýn ala ?!
* * *
Qadir tanrý, varlýðýnýn,
birliyinin, haqqý üçün;
mänä göstär, canlar alan,
qýzýl qanad, äzrailin,
döyüþübän, savaþýbän,
xilas edim, xub igidin,
canýný män; ki birdä o,
yaxþý - yaxþý igidlärin,
canlarýný, alanmasýn.
obalara, kömälärä,
qara þivän, salanmasýn.
diyä "Dumrul" rica edir.
*
Yoxsa, tanrý därgahýna,
onun sözü xoþ gälmäyir.
- bax, gör necä däli guvvät.
çäkinmädän edib cürät,
þükür etmädän, birliyimä,
mänim ulu därgahýma,
yan baxýrý! diyä - tanrý
hükm eylädi, äzrailä.
*
Hey äzrail ! tez ol yürü,
o däliyä, yetir özün,
yaramazýn bänzäyin sarat,
käs näfäsin, canýn xýrlat!
*
Däli "Dumrul" qýrx igidlän,
yeyib - içib, oturarkän,
qorxunc qoca surätindä,
äzrail uçub gäldi,
nä qapýçý onu gördü,
nä gäldiyin, çavuþ büldü
*
Äzrailin heybätindän,
qorxu bilmäz "Dumrul"un,
görär gözü, görmäz oldu.
tutar äli, tutmaz oldu.
näzärindä, ýþýq dünya,
çevirildi qaranlýða.
çýrpýntýya düþdü üräk,
äzrailä nä söylämiþ,
Däli Dumrul, baxaq göräk :
- qoca, sän nä heybätlisän?
qoca sän nä dähþätlisän?
qapýçýlar säni görmäz,
qäravullar säni duymaz?!
sänün qorxunc, üräk sýxan,
görkämün, mänim görär,
gözlärimi, görmäz etdi.
qoca, sänün dähþätündän,
danýþmaða dutmaz dodaq.
yerä düþdü heybätündän,
älimdäki qýzýl ayaq.
isti aðzým, buza döndü.
sümüklärim duza döndü!
ay saqqallý, aðca qoca;
göz cýðazý çöngä qoca!
söylä bura necä gäldin?
söylämäsän mänä äyär,
qadam - bälam sänä däyär!
*
"Dumrulun" sözlärindän,
Äzrail, acýqlandý.
- ahay däli! gözlärimin,
çöngäliyin bäyänmäzsän,
qara gözü, xumar baxan,
baxýþýylan odlar yaxan,
gälinlärin vä qýzlarýn;
canlarýný, çox almýþam !
saqqalýmýn aðlýðýný,
bäyänmäzsän! bir yürüþdä,
dämir dýrnaq, aslanlarýn
belin bükän, qara kakýl,
qara saqqal, igitlärin
canlarýný, çox almýþam !
*
"Däli Dumrul": - märä qoca!
qýzýl qanad, Äzrail
sänmissän? diyä, sorur.
- mänäm aha!
- yaxþý - yaxþý igitlärin,
canlarýný sän alýrsan?
bu ellärä, obalara,
qara þivän, sän salýrsan?
- män alýram, män salýram!
*
- Ahay dayan! qapýçýlar,
qapýlarý qapalayýn!
igit oðul ölümündä,
üräkläri, þan - þan olan,
sinäsinä dað çäkilib,
gözläri qan yaþa dolan,
analarýn qisasýný,
cällad dinli, daþ üräkli,
çöngä gözlü, bu qocadan,
bu gün burda alam gäräk!
*
Üräyinä dað çäkilmiþ,
al soyunub, qara geyinmiþ
min bir arzu,, min bir istäk,
duyðusuyla, dolu olan,
üräkläri, alovlanan,
dýrnaqlanmýþ yanaqlarý,
parçalanýb al boyanan,
gälinlärin,qýsasýný,
qorxunc üzlü bu qocadan,
bu gün burda alam gäräk!
*
- Ahay qorxunc qoca! säni
gen yerlärdä, axtararkän,
dar bir yerdä, älä düþdün.
haydi säni, öldürübän,
yaxþý - yaxþý, igitlärin,
cävanlarýn, canýný män,
qurtararam ällärindän,
diyä - "Dumrul" qara polad
qýlýncýný, siyiräräk,
qulun kimi, qýþqýrdý bärk.
bir alýcý tovqan kimi,
çöngä gözlü, Äzrailin,
üzärinä hicum etdi.
Äzrail,
qanad çalýb,
bir göyärçin surätindä,
päncärädän, uçub getdi.
*
"Däli Dumrul" qas - qas güldü,
Äzrailin, qaçdýðýndan.
- märä cümärd igitlärim;
Äzrailin, gözün eylä
qorxutdum ki, gen qapýný
buraxýbän, dar bacadan
päncärädän, qorxub qaçdý
Dumrulun qorxusundan,
quþ olubän, göyä uçdu!
amma bilin, bu gün onu,
tärlanýma tutdurmasam,
äl çäkmäräm, buraxmaram!
diyä - Dumrul,
härbä biçdi.
*
"Däli dumrul" atýn minib,
tärlanýný älä aldý.
çox gövärçin avlayýbän,
evä doðru, qayýdarkän.
Äzrail,
qazýlýq ata, näzär saldý.
at ürkübän, göyä qalxdý.
Dumrulu, yerä çaldý.
qara baþý büküläräk,
yerlär üstä, bükük qaldý.
Äzrail,
yubanmadan,
að sinäsi üzärinä,
oturubän, mýrýldadý.
Dumrulun, näfäsläri,
saya düþüb, xýrýldadý.
*
- Äzrail; märä aman!
o görünmäz, haqq tanrýnýn,
birliyinä, yoxdur güman!
säni bu cür bilmäzidim.
oðruluqda, canlar alan!
*
Bizim yerdä, uca - uca,
iri döymä, daðlar olur.
o daðlarýn ätäyindä,
göy çadýrlý baðlar olur.
o baðlarda giläläri,
yaqut kimi, tutub yanan,
qara salxým, üzüm olur.
o üzümün suyun sýxsan,
al qýrmýzý, þärab olur.
o þärabdan, kimsä içsä,
äsiräyib, särxoþ olur.
özün bilmäz,
sözün bilmäz.
män içibän o þärabdan,
duymaz oldum, äsirädim.
bilmäz oldum, nä söylädim.
Äzrail, mädäd sändän!
gäl canýmý alma mänim!
duymamýþam, igitlikdän!
*
- Märä däli, märä äslan,
bu iþlärdän, nä qanýrsan.
düþünürsän. mändä nä var?
mänä niyä yalvarýrsan?
Allahýný çaðýr yalvar.
odur can verib - can alan!
*
- Märä, Äzrail märä!
mat qalmýþam, bu iþlärä.
tanrýysa, canlar alan,
söylä, päs sän nä qadasan?
çäkil geri, aralýqdan.
xäbärläþim, män tanrýylan.
- diyä "Dumrul" tapdý üräk.
nä söylämiþ, baxaq göräk:
*
- "Ucalardan, ucasan sän.
kimsä bilmäz, necäsän sän.
bäzi cahil adam säni,
göydä arar, yerdä arar,
bilmäz ki sän, nä göydäsän,
nä yerdäsän,
möminlärin,
qälbindäsän.
daim duran cäbbar tanrý.
baqi qalan, sättar tanrý.
canýmýda alar olsan,
Äzrailä qoymagilan !
*
Dumrulun sözlärindän,
ilahinin, xoþu gäldi.
- çünkü mänim "Däli quvvät",
birliyimi, bilär oldu.
birligimä, þükür qýldý.
can yerinä, bulsun bir can,
onun canýn, buraxgilan.
diyä - tanrý, qýzýl qanad,
Äzrailä, verdi färman!
*
Äzrail, tanrý ämrin,
Dumrula, etdi täin.
*
- Äzrail, märä aman!
necä tapým, män sänä can?
ancaq, var bir qoca atam
birdä bir qarýcýq anam.
gedäk göräk,
biri canýn.
verär olsa, al getgilän.
mänim caným qoy getgilän.
* *
*
Däli dumrul, atýn çapdý.
atasýný, gäzib tapdý.
*
- Að saqqallý, gözüm baba.
sänä qurban, özüm baba.
bilirsänmi nälär oldu? :
küfr etdim, ilahýnýn;
därgahýna xoþ gälmädi.
göylärdäki, qýzýl qanad,
Äzrailä hükm eylädi.
mänim caným almaq üçün.
göy üzündän, uçub gäldi.
qondu mänim, sinäm üstä.
þirin caným, alar oldu.
baba sändän, can dilärim.
mänä canýn verärmisin?
yoxsa, däli oðul - diyä,
Dumrul - diyä, aðlarmýsýn?
*
- Nä deyirsän göz bäbägim,
oðul - oðul, aslan oðul!
doðulandan, doqquz boða,
basmarlayýb, boðan oðul!
qýzýl qubbä çadýrýmýn,
sutunusan, dirägisän.
qaza bänzär qýz gälinim,
bäzägisän, çiçägisän.
qarþý yatan qara daðým,
oðul - oðul aslan oðul !
söylägilän,
Äzrailä :
- soyuq-soyuq bulaqlarým,
ceyran qaçar ovlaqlarým,
gärägiysä, onun olsun.
*
Qatar-qatar dävälärim,
ala, xallý-gebälärim,
gärägiysä, onun olsun.
*
Að ayýlda, aðca qoyun.
kisä-kisä axça-altun.
gärägiysä, onun olsun.
*
Can äzizdir, dünya þirin.
äziz caný, qýymam bilä.
mändän äziz, mändän sevgil,
anandýr, get, ondan dilä.
*
Däli Dumrul, atasýndan.
üz görmäyib, üz döndärdi.
gedär-getmäz atýn sürdü.
anasýna, qarþý gäldi.
*
- Ana, büldünmü nälär oldu?
göy yüzündän al qanadlý,
Äzrail, uçub gäldi.
aðca sinäm üzärinä,
qondu mänim! þirin caným,
xýrladýbän, alar oldu,
babamdan, can dilädim o,
vermäz oldu. indi sändän,
can diläräm, verärmisän?
yoxsa däli oðul - diyä,
Dumrul - diyä, mälärmisän?
can diläräm, ana sändän.
oðul canýn alýrsanmý?
yoxsa ana, aðca üzä,
acý dýrnaq, çalýrsanmý?
- nä diyirsän, göz ýþýðým,
oðul - oðul, caným oðul!
doqquzca ay dar qarnýmda,
saxladýðým, qaným oðul!
qondaðýný bälädigim,
boy atmaðýn dilädigim,
dulab - dulab, að südümü
ämizdigim, caným oðul!
*
Uca bürclü hisarlarda,
otraq olub, tutulaydýn,
azqýn dinli, kafirlärä,
dostaq olub, tutulaydýn
qýzýl - gümüþ, savurubän,
pul tökübän, qurtarardým.
indiysä, yaman yerä,
varmýþikän, vara bilmäm.
dünya þirin, can äzizdir.
oðul caným, verä bilmäm.
*
Anadanda mäyus olub,
qayýdarkän "Däli Dumrul",
hazýrlanýb can almaða,
yaxýnlaþdý, Äzrail.
*
- Äzrail, märä aman!
o görünmäz, ilahinin,
dediginä yoxdur güman.
*
- Söylä görüm, genä nä var?
märä däli, nä deyirsän?
daha sözün? genä mändän,
nä amaný diläyirsän?
að saqqallý, qoca baban;
can dilädin, can vermädi.
að birçäkli qarý anan
can dilädin can vermädi
daha kim var, sänin için,
canýn verä, geçä canýndan?
- häsrätim var,
- nä häsrätin?
- yad qýzý bir, hälalým var.
ondan bir cüt amanätim,
iki kiçik oðlaným var.
onlarýlan görüþälim.
diyä - Dumrul, axýn - axýn,
öz evinä, sürdü atýn.
*
- Bilirsänmi, nälär oldu?
göy üzündän qýzýl qanad,
Äzrail, uçub gäldi.
aðca sinäm üzärinä,
qondu mänim, þirin caným,
xýrladýbän alar oldu.
babamdan can dilädimsä-
can vermädi. anamdan can,
dilädimsä, can vermädi,
söylädilär här ikisi,
can äzizdi, dünya þirin.
uca - uca, daðlarým var,
sänin için, avlaq olsun.
orman kimi, baðlarým var.
sänin için yaylaq olsun.
soyuq - soyuq, sularým var.
sänin için, içig olsun.
tövlä - tövlä, þahbaz atým,
sänin için, minig olsun.
*
Qýzýl qubbä çadýrlarým,
kölgäligin, olsun sänin.
qatar - qatar dävälärim,
yükläligin, olsun sänin.
að ayýlda, að qoyunum,
sürüsüylä, sänin olsun.
könlün kimi tutarýysa,
sevärisä, ärin olsun.
ancaq, iki oðlancýðý,
baþsýz qoyma, evsiz qoyma.
*
- Nä söylärsän, nä deyirsän?
gözüm görän, könlüm sevän.
üräk dostum, göz bäbägim,
qoç igidim, þah igidim.
dadlý - dadlý damaq verib,
seviþdigim,
bir yasdýða, baþ qoyubän,
ämiþdigim.
*
Qarþý yatan, qara daðý
sändän sonra, neyläyiräm män.
qäbrim olsun, keçär olsam.
*
Soyuq - soyuq bulaqlarý,
sändän sonra, neyläyiräm män.
qaným olsun, içär olsam.
kisä - kisä, qýzýl pulu,
sändän sonra, neyläyiräm män.
käfän alým, xärclär olsam.
Sändän sonra, kiþi sevsäm,
könül versäm, onunla yatsam,
bir od olsun, yaxsýn mäni
ilan olsun, þaxsýn mäni.
*
Bir quru - boþ canda nä var.
qýymadýlar, sänä onlar?
ärþ bilsin, kürsi bilsin,
yer göy buna tanýq olsun.
dünya bilsin, aläm bilsin,
tanrý özü, tanýq olsun.
bu caným, qurbandýr sänä.
dünya buna tanýq olsun.
diyä - xatýn yar yolunda,
can vermägä, razýlaþdý.
bunu görän Äzrail,
can almaða hazýrlaþdý.
*
Ýgitlärin, görkämlisi,
yoldaþýna qýymadý.
haqq täala därgahýna,
yalvarýbän sýtqadý:
*
Ucalardan, ucasan sän.
kimsä bilmäz, necäsän sän.
bäzi cahil adam säni,
göydä arar, yerdä arar,
bilmäz ki sän, nä göydäsän,
nä yerdäsän, möminlärin,
ürägindä, qälbindäsän.
daim duran, cäbbar tanrý.
baqi qalan, sättar tanrý,
uzun yollar, üzärindä,
imarätlär, tikdiräräm,
säni diyä.
ac görsäm, yedirdäräm,
doyuraram, säni diyä.
çýplaq görsäm, geyindiräräm,
donladaram, säni diyä.
can alýrsan, bir yerdä al,
ikimizin canýmýzý,
can almýrsan, baðýþlýrsan,
baðýþla ikimizi.
*
Eþqin, mähäbbätin,mänäviyäti,
birdä niþan verdi öz quvväsini.
üräk birliginin, ölmäz qudrätini,
däyiþdi tanrýnýn, iradäsini.
- Ýki istäklidän äl götür - dedi,
onlara, yüz qýrx il ömür vermiþäm.
al iki qocanýn, canýný indi.
böylä täläb edir, sändän iradäm!
Demäk, bir qadýnýn eþqi, väfasý,
tanrý qäzäbinä, qäläbä çaldý.
"Dumrulun" gül açdý, günü- dünyasý,
yüz qýrx il yaþadý, yüz qýrx il qaldý.
Qoþdu "Dädä Qurqut" adýna dastan.
adýný sanýný saldý dillärä,
äbädi yaþasýn, väfalý insan.
- þöhräti, yayýlsýn bütün ellärä.
Adýn eþidärkän obalar - ellär,
könüllärdä, dostluq duyðusu coþsun.
o adý oxþasýn, zäxmälär, tellär,
aþýqlar saz çalsýn, näðmälär qoþsun.
Kim deyir ölümdür candan äl çäkmäk?
bu ölümdän doður, baþqa bir häyat.
insan öz canýndan, keçmäsä demäk.
äbädi häyata çatarmý? heyhat!
Färhad, dünyamýzdan ölüb getsädä,
hälädä, külänginin säsi gäliri.
istäkdä gizlänän tükänmäz quvvä,
hälädä, daðlarýn baðrýn däliri.
Aðýzlarda düþmüþ "fäna" sözündä,
nä häqiqät vardýr, nädä ki müämma.
här bir faniligin, märmuz içindä.
gizlänib yatmýþdýr, yüksäk bir bäqa.
Täkamül adlanan o böyük quvvät,
äbädi yaþayýr, bu "bäqa"lärdä.
insanlýq adlanan, parlaq häqiqät,
gün bä gün götürür, üzündän pärdä.
Ancaq, danälärin säpib göyärdän,
aðaclar, heç zaman fani olmayýr.
özü çürüyürsä, gedirsä, äldän,
yeni þövkälärdä dururub yaþayýr.
Qoy bunu anlasýn häyat baðýnda,
hasýlsýz göyärän azqýn väfasýz.
çiçäklär, cücärmäz bahar çaðýnda,
çürümüþ yarpaðýn tökmäsä payýz.
*SON*