B.Q.SÄHÄND
QANLI QOCAOÐLU
QANTUR ALÝ 02
Qädim oðuz ellärindä,
"Qanlý Qoca", adýnda bir,
adlý - þanlý, kiþi varmýþ.
bu görüklü, ixtiyarýn,
yetiþmiþ bir, qoç oðlu var,
"Qanturalý", çaðýrarlar.
Qanlý Qoca, bir gün deyir:
- dostlar mänim, atam öldü,
yeri yurdu, mänä qaldý.
yarýnki gün, män ölärkän,
yer - yurdumda, oðluma qalar,
nä yaxþý ki, caným saðkän,
oðlanýmý, evländirim.
Qanturalý, babasýnýn,
sözlärini, dinläyäräk:
- baba mäni, evländirmäk,
istäyirsän, mänä laiq,
qýz nä kimi, olduðunu,
bilirsänmi? diyä - oðlan,
artýrýrý :
män yerimdän, qalxanatäk,
yerdän dura.
män qara qoç, bädov ata,
minänätäk, atýn minä.
qanlý kafir, ellärinä!
mändän qabax, hicum edä,
qýlýnc çala, baþ gätirä.
Qanlý Qoca: - oðul; demäk,
sän äyal yox, bir pählävan,
istäyirsän, arxasýnda,
yeyib - içib, dolanasan,
xoþ olasan; diyä - gülür.
- Bäli baba, män eylänçi,
istäyiräm!
yoxsamý sän, istäyirdin,
varýb gedib,
bir ciciban, qýz alasan,
nagähandan, yýxýlýbän,
yerä düþsä, baðýrsaðý,
düyün düþä?! diyä- oðlan,
acýqlanýr,
- Gözüm oðul, acýqlanma.
istädigin - dilädigin,
o dilbäri, tapmaq sändän,
qýzýl tökmäk, rýzq vermäk,
almaq mändän. diyä - Qoca,
sinä girdi.
Äränlärin, görkämlisi,
"Qanturalý", belä göräcäk,
atýn mindi.
qýrx igidin, atlandýrdý.
iç oðuz, girib gäzdi,
bäyänäcäk, qýz tapmadý.
Qoca sordu: - qýz tapdýnmý?
Qanturalý:
- yansýn oðuz ellärini,
här nä gäzdim, mänä yarar,
qýz tapmadým, baba - dedi.
Qanlý Qoca :
sabah gedib, öylän gälmäk.
öylän gedib, axþam üstü,
gälmäkiylän, qýz tapýlmaz.
sän evdä qal, mala yetiþ,
män gedäräm, gäziþäräm,
sänin için, qýz taparam.
diyä - qalxýb, sevinibän,
güvänibän, sinä girdi.
Að saqqallý, bir qocaný,
yoldaþ edib,
iç oðuz, gäzib çýxdý,
qýz tapmadý,
dýþ oðuz, gäzib çýxdý,
qýz tapmadý,
Trabzon, ellärinä,
gälib çýxdý,
Trabzon, täkürünün,
görkämli, gözäl - göyçäk,
bir qýzý var, bir cüt yayý,
häm saðýna, häm soluna,
qoþa çäkär,
atdýðý ox, yerä düþmäz!
bu qýz üçün, üç canavar,
saxlamýþlar!
Hansý igit, üç hayvanla,
päncäläþsä, qalib gälsä,
hayvanlarýn, baþýn kässä,
qýz onundur, diyä - Täkür,
vädä vermiþ,
kimsäisä, mäðlub olsa,
baþýn käsär, burcdan asar!
Beläliklä, otuz iki,
kafir dinli, bäy oðlunun,
baþý burcdan, asýlmýþdý!
Üç hayvanýn, biri Boða,
biri buðra, biri' isä
aslanýdý -
baþý burcdan, aslanýlan,
otuz iki, bäy oðlunun,
heç birisi, aslanýlan,
när däväni, görmämiþdi.
ancaq onlar, boða kälin,
buynuzuna, iliþäräk
basýlmýþdý.
Qanlý Qoca, baþlarýlan,
hayvanlarý, görän zaman,
baþýndaki, qara bitlär
ayaðýna, süzüb gäldi.
- Daha doðru, çýxaq gedäk,
oðlancýða, xäbär veräk.
hünäri var, gälib alsýn,
hünäri yox, obadakì,
qýzý alýb, razý qalsýn.
* * *
At ayaðý, küläk olur.
ovzan dili, yügüräk olur,
Qanlý Qoca,
daðlar aþdý, çaylar keçdi,
öz elinä gälib çýxdý.
oðlancýða, xäbär gedib,
- "baban gäldi", söylädilär.
Qanturalý, qýrx igidin,
atlandýrýb, qarþý varýdý.
atasýnýn, älin öpdü,
- caným baba, mänä layiq,
qýz tapdýnmý? diyä - sordu.
- tapdým oðul, ancaq iþdä.
hünär gäräk, diyä - Qoca,
cävab verdi.
- altýn - axça, qäflä - qatýr,
istär baba?
- dedim oðul, hünär istär,
hünär gäräk.
- caným baba, gözüm baba,
qara yallý, qazlýq atý,
minnäm indi.
qanlý kafir, ellärinä,
at salaram.
baþ käsäräm, qan tökäräm,
azðýn dinli, kafirlärä!
qan qusduraram!
axça - altýn, qol - qaravaþ,
gätiräräm.
hünärimi, göstäräräm!
- Caným oðul, gözüm oðul,
dediklärin, hünär degil,
bu sevdadä, baþqa cürä,
hünär gäräk.
o qýz için, üç canavar,
saxlamýþlar.
üç hayvaný, kimsä bassa,
qýzý ona, veräcäklär.
basanmasa, mäðlub olsa,
baþýn käsib, burc üstündän,
aslýyarlar!
- Gözüm baba, mänä gäräk,
bu sözü sän, demiyäydin.
gedäm gäräk, çünkü dedin,
getmäz olsam, yarýnký gün,
bu söz mänä, qaxýnc olar,
toxunc olar!
caným baba; qadýn ana,
esän qalýn!
- Görürsänmi, öz - özümä,,
nä eylädim?
oðlancýðý, qorxudsanam,
bälkä qorxub, getmäz ola.
diyä - qoca, düþünäräk,
söy söylämiþ:
Sän gedän yerlärin, sultaným oðul,
dolmac - dolmac, cadasý olur.
üzärindä uçan, quþ qanad salmaz,
göylärä qovuþan, qalasý olur,
Palçýðýna, atlý batsa çýxanmaz,
ormanlarý, ala ilan, sökänmäz.
boz aslanlar, sularýndan, içänmäz.
göylärdä yaþýl, baþ sonasý olur,
Görüklüsü, könülläri, aldadý,
näðmäläri, daðý - daþý, oynadý.
hay demädän, baþ gätirär, cälladý,
papaðý mändilli, babasý olur.
Caným oðul, atgilan bu sevdaný,
bozlanma gäl, að saqqalý, babaný,
aðlar qoyma, bir qarýcýq ananý,
märd igidin iþdä, väfasý olur.
- Caným baba, nä deyirsän sän mänä,
bu iþlärdän, çäkinän igid olmaz,
alp igidä, qorxu vermäk ayýb, olur,
märd atalar, evladýný qorxutmaz,
Qadir qoysa, o dolamac yollarý,
bir çapýþda, yürüb, yürtüb keçäräm,
atlý batýb çýxmaz, palçýqlarýna.
mevlam mädäd, versä, qumlar tökäräm,
Ya aslanýn, dýrnaðýnda didilläm,
ya taxýllam, buynuzuna, boðanýn,
ya dävänin, köksü altýnda äzilläm,
ya öpäräm, görüklünün buxaðýn,
Ya gedäräm hey - gedmäyäm hey.
ya gäläm hey - gälmäyäm hey,
daha birdä, görüþüncä,
gözüm baba, qadýn ana,
esän qalýn!
Gördülär ki, bu täklifdän,
geri dönmäk, qoç oðlanýn,
namusuna, yenilmäzdir.
uður verib, söylädilär:
- Uðurlarýn, açýq olsun,
esän gedib, sað gäläsän,
aslan oðul
* * *
Qanturalý !
atasýnýn - anasýnýn,
älin öpdü.
qýrx igidin, atlandýrdý,
yola düþdü
yeddi gecä, yeddi gündüz,
yol sürdülär.
yürtüb kafir, särhäddinä,
yetiþdilär.
çadýr tikib, eyländilär.
Qanturalý,
yügräk atýn, oynadýbän,
ämudunu, atýr - tutur:
- hey! qýrx eþim, qýrx yoldaþým!
yügräk olsam, yarýþsam hey!
güclü olsam, güläþsäm hey!
qadir mevlam, mädäd versä,
üç hayvanla, vuruþsam hey!
gözällärin, särkärdäsi,
sarý donlu, qýzý alýb,
atam - anam, obasýna,
qayýdsam hey!
hey! qýrx eþim - qýx yoldaþým,
qýrxýnýza, qurban olsun,
mänim baþým!
Qanturalý, bu sözdäkän,
Täkür þaha, xäbär getdi.
- qanlý oðuz, ellärindän,
"Qanturalý", dýrlar bir,
igid varmýþ, qýz diläyib,
gälir - diyä, söylädilär.
Þah Täkürün, atlýlarý,
yeddi aðac, qarþý gäldi.
- igid; bura, näyä gäldin?
de gäl bizä!
- Veriþmäyä, alýþmaða,
gäldim - diyä, Qanturalý,
cävab verdi,
Ýzzät edib, hörmät edib,
að çadýrlar, tikdirdilär,
ala xalý, döþädilär,
aðca qoyun, qýrdýlar,
yeddi illik, al þärabdan,
içdirdilär.
götürübän, Täkür þahýn,
ordusuna, gätirdilär
* * *
Böyük, sälam meydanýnda,
Täkür, täxtin üzärindä,
oturmuþdu,
üç yüz kafir, silahlanýb,
alay qurub, xidmätindä,
durmuþdular.
Täku qýzý, bu meydanýn,
bir yanýnda, uca bir küþk,
tikdirmiþdi.
bayramda, çýxýþlarda,
qýrx incä qýz, dövräsindä,
küþkä çýxar, täfärrücä,
mäþðul olar.
yenädä o, bir elçinin,
gäldigindän, xäbär bulub,
qýrx qýzlarla, al geydirib,
özü isä, sarý geyib,
köþkä gäldi.
Qanturalý, gälib çýxdý,
qara þapka, Þah Täküra,
sälam verdi.
kafir Täkür, sälam aldý,
ala xalý, döþädilär,
yerä otdu.
- Ýgid; bura, hardan gäldin?
diyä - Täkür, süal verdi.
Qanturalý, yerdän durdu,
ädäbilän, baþýn açdý,
að bilägin, sýðalladý.
- qarþý yatan, qara daðýn,
aþmaq diyä, gälmiþäm män.
axýntýlý, sularýndan,
keçmäk diyä, gälmiþäm män.
ätäginä, qoltuðuna,
sýðýnmaða, gälmiþäm män.
haqq tanrýnýn, buyurduðu,
peyðämbärin, dedigiylä,
qýz almaða, gälmiþäm män.
- Bu igiddä, hünär olsa,
sözüm yoxdur; diyä - Täkür,
qäbul etdi.
* * *
Yäsavullar, qoç oðlaný,
soyundurdu.
o bir taqä,
altýn arqac, kätan bezin,
gövdäsinä, sarýtdadý,
meydan açdý.
Qanturalý,
sahib cämal, sahib kämal,
görsätmä bir igididi.
niqabýlan, dolanardý:
"Qanturalý", boz ayðýrlý-
"Bäyärk Xan", "Qaraçäkir",
birisidä, onun oðlu,
xan "Qýrqýnbýq",
Qanturalý, niqabýný,
götürärkän, qýz baxdý.
ay cämallý, aslan üzlü,
märd igidä, gözü düþäcäk,
daraxlýðý, boþa getdi,
dabbað olmuþ, dana kimi,
cüycüsündän, su töküldü.
baþýndaki, qýrx yoldaþa,
baxýb dedi:
- tanrý täala, þah babamýn,
üräginä, rähm salar,
käbin käsib, bu oðlana,
verä mäni.
heyifdir ki, bu cür oðlan,
hayvanlarýn, dýrnaðýnda,
hälak ola!
Sýlcan xatýn, bu sözdäkän,
yeddi dämir, zäncirilän-
zäncirlänmiþ, boða käli,
gätirdilär.
boða gälib. dizä çökdü,
meydandaki, märmär daþa,
buynuz vurdu, pänir kimi,
didib tökdü.
Hamý baxýb, söyläþdilär:
- änqäribdi, ki igidi,
atar yýxar.
yaxýlsýn oðuz elläri,
qýrx igidlän, bir bäy oðlu,
bir qýz için, ölmäk nädir?!
qoç oðlanýn, qýrx igidi,
bunu duyub, aðlaþdýlar.
Qanturalý, saða baxdý,
sola baxdý, igidlärin,
aðlar gördü, bir hay verdi,
nä söylädi:
- hey qýrx eþim - qýrx yoldaþým.
nä olub ki, aðlayýrsýz?
qopuzumu mänä verin,
mäni öyün!
Qanturalý, qopuz çalýr,
qýrx igidi, onu öyür,
göräk dostlar, necä öyür:
- hey sultaným, Qanturalý!
qalxýbaný, sän yerindän,
durmadýnmý?
qara yallý, qazlýq ata,
minmädinmi?
köyküsü gözäl, qaba daðý,
avlayýbän, yenmädinmi?
obadaki, inäk saðan,
qaravaþý, görmädinmi?
boða - boða, dedikläri,
o inägin, bäzovasý,
dägildimi?
alp äränlär, qýrýmýndan,
qýrarmý?
qoç igidlär, bir bäzovdan.
qorxarmý?
sarý donlu, silcan xatýn.
köþkdän baxar!
kimä baxsa, baxýþýlan,
oda yaxar!
Qanturalý, sarý donlu,
qýz eþqinä, bir hu dedi.
- märä kafir, boðanýzý,
buraxýnýz, gälsin! - dedi,
Äsräk kälin, zäncirlärin,
götürdülär.
däli boða, buynuzlarýn,
almas uclu, cýda kimi,
þüþlädäräk, när oðlanýn.
üzärinä, hucum etdi.
Qanturalý, adý gözäl,
mähämmädi, çaðýrýbän,
bir yumuruq, qýzqýn kälin,
qasqasýna, iliþdirdi,
äsräk boða, dalý üstä,
yerä çökdü, qalxar - qalxmaz,
dürtmäsini, källäsinä,
dayayaraq, zorun saldý.
boða käli, basa -basa,
gen meydanýn, o baþýna,
gedib çýxdý.
Qýzqýn boða - igid oðlan,
bir çox zaman, çalýþdýlar.
yavaþ - yavaþ, däli hayvan,
yorqunladý, qara aðzý,
köpükländi.
Qanturalý: - "alp äränlär
bu dünyaný, aðýlýlan,
bilmiþlärdir, yaxþýdýr ki,
hayvancýðýn, qarþýsýndan,
sýçrayýb, arxasýndan,
bir iþ edäm". diyä - duyub,
adý gözäl, mähämmädä,
täkbir deyib, sýçradý.
boða, tovun, saxlamadan,
baþý üstä, yerä dägdi.
igid oðlan, dildän düþmüþ,
härifini, quyruqladý.
dolandýrýb, yerä çaldý.
boðazladý, baþýn käsdi.
därisini, qazýb soydu.
Täkür þaha, qarþý varýdý.
- qýzý mänä, verirsänmi?
diyä - durdu.
- Märä qýzý, ona verib,
sürün gedsin!
diyä - Täkür, höküm edärkän,
qardaþýnýn, oðlu dedi:
- hayvanlarýn, padiþahý,
boz aslandýr, onunlada,
oyun versin, sonra veräk,
aslanýda, gätirdilär.
Aslan gälib, quruldandý.
meydandaki, bütün atlar,
qan kiþnädi.
när oðlanýn, igidläri,
aðlayýbän, söylädilär:
- boða käldän, qurtardýysa,
boz aslandan, qurtararmý?
Qanturalý, igidlärin,
aðlar görüb,
- märä dostlar, qopuzumu,
älä alýb, öyün mäni,
sarý donlu, qýz eþqindä,
bir aslandan, qorxmaq olmaz!
yoldaþlarý onu öyür,
göräk dostlar, necä öyür:
-Hey sultaným, Qanturalý,
daðlar basan, ärlär käsän,
qara polad, öz qýlýþdan,
qayýtmayan.
alp äränlär, savaþ günü,
qýrýmýndan, qayýdarmý?
aðca tozlu, qatý yaydan,
därsinmäyän,
að lalkäli, ötgün oxdan,
qayðýmayan,
märd igidin, iradäsin,
bir canavar, sarsýdarmý?
Dämir dýrnaq, qaplanlarýn,
boynun buran,
canavarlar, särkärdäsi
aslan boðan,
ala baþlý, köpäk itä,
köndüsünü, qapdýrarý?
Sarý donlu, Silcan xatýn,
köþdän baxar!
kimsä baxsa eþq oduna,
salýb yaxar!
Qanturalý, sarý donlu,
qýz eþqinä, bir hu dedi.
- märä kafir, aslanývý
burax gälsin!
qara polad, öz qýlýncým,
älimdä yox, qývrýþmadan,
iki biçäm.
ätäginä, sýðýnmýþam,
cü'märdlärin, mädädkarý,
gäni tanrý, mädäd! - dedi.
boz aslana, hay verdilär.
süzdü, gäldi,
Qanturalý, adý gözäl.
mähämmädä, täkbir deyib.
köynägini, biläginä.
sarýtdadý, aslancýðýn,
päncäsinä, qarþý verdi,
çänäsindän, bir yumuruq,
iliþdirdi.
yumuruðun, zärbäsindän,
qoðan aslan, gicälländi.
igid oðlan, macal tapýb,
bilägini, çäkib üzdü.
götürübän, yerä çaldý.
aslancýðýn, qaba läþi,
meydan içrä, düþüb qaldý.