B.Q.SÄHÄND
QARACIQ ÇOBAN 1
(QAZAN XANIN EVÝNÝN YIÐMALANMASI)
Xoþ illärin birindä,
günlärin bir günündä.
"Tulu quþun" sövgisi,
"Bayýndýr Xan" köygüsü,
"Qara Çoðun" qaplaný
meþälärin aslaný
Xan Uruzun atasý
qalmýþ igit arxasý
ellärin, þaný - þövkäti
qalýn Oðuz dövläti
"Qunur Atýn" yiyäsi
äränlärin särkärdäsi
"Ulaþoðlu Xan Qazan"
yerindän durmuþidi
doxsan baþlý ban evin,
döþärdä qurmuþidi.
Här yanda ipäk - ipäk,
xalýlar salýnmýþidi.
särahi düzülmüþidi,
badiyä qurulmuþidi.
Neçä - neçä xub üzlü
xub üzlü - ala gözlü
gözäl - göyçäk görüklü
saçý dalda hörüklü
qabaq sähär, qaþ gecä
döþlär qaba, bel incä
köksü qýzýl düymäli
qýpýqlarý sürmäli
sähärin dan ulduzu
yanaxlar, al qýrmýzý
hallý - xuylu - damaxlý
dili, ballý - qaymaxlý
sinäsi qoþa narlý
(kim görüb särvi barlý?)
gecänin yaðmýþ qarý
duru sulardan arý
daðýn yorðun maralý
däli ceyran ädalý
þirin dil, inci diþli
gözäl kählik yeriþli
dodaðý pühär ballý
dosta gül, yada çalý
ällär xýnadan älvan
baxýþý canlar alan
säsi "Davud" näðmäsi
näfäsi gül näfäsi
vüqarlý - yaraþýqlý
bäxt ulduzu ýþýqlý
yaz üzlü, güz neýmätli
gül iyli, bar läzzätli
dadlý - duzlu, mäzäli
Azärbaycan gözäli,
mey gäzdirir ortada,
din - iman gedir bada.
þanlý Oðuz bäyläri
äränläri - ärläri
sýðraq sürü - mey içirlär,
günlär þadlýqla keçir.
Ulaþoðlu Xan Qazan
Xan Qazan - Aslan Qazan
al þärabý qantarýr
alaca gözü qýzarýr
papaq yenir qaþýna
neþä vurur baþýna,
dizin sövkäyir yerä,
üzün tutur bäglärä:
- Ünün - ünläyin bäglär;
sözüm dinläyin bäglär;
yata - yata yanýmýz -
yançaðýmýz qarýdý.
dura - dura belimiz -
buxunumuz qurudu.
varun ovlaða varaq
käyik yýðaq, ovu tutaq.
elimiz yesin - içsin,
günlärimiz xoþ keçsin.
Elin qähräman oðlu
"Sälcuq" oðlu, xan oðlu
yenilmäz adlým särdar
när güclü "Däli Dondar",
razýligin bildirir:
- Xan Qazan mäslähätdir!
Ulu bäglärin baþý
xanýn igit yoldaþý
uzun qol, qaplan qýynaq
qara när "Qara Budaq",
säs verir digär yandan:
- Yaxþýdýr aðam Qazan!
Xanlar bunu deyincä
baþqalar säs verincä
"at aðýzlý bäg Uruz"
að saqqal äldä qopuz
iki diz üstä çökür,
düþünür tibir(*) tökür: (*)tädbir
- Dayun boyuva qurban
al saxla bägim Qazan!
sasý dinli düþmanýn,
märzindä oturursan,
ev - eþigin, obanýn,
üstündä kimi qoyursan?
- Cilov yähär qaþýnda,
üc yüz igit baþýnda,
oðlum "Uruz" atlansýn,
obam üstä dayansýn!
Diyä - xan verdi färman
qalxdý geyindi xiftan.
Hazýrlýqlar baþlandý,
igitlär silahlandý.
qabaxca "Qunur atý",
çäkdilär särdar mindi
"Täpäl Qaþqa Ayðýrý",
dalýyca "Dondar" mindi
Qazanýn märd qardaþý,
arxasý silahdaþý,
boz aslan "Qaraqunä".
qalxdý " Göy at" üstünä.
Yaman gündä, dar gündä,
çäkän elin qayðýsýn,
dästursuzca öldürän,
"Bayýndýr Xan" yâðisýn,
þer oðlu " Þer Þämsüddin",
mindi "Aðca Bädovin".
"Bayburdin" hisarýndan,
parlayýb uçub qaçan,
döv günü qatý yaydan,
dolu kimi ox saçan,
"Boz Ayðýrlý bäyärk",
atlandý lay duvar täk.
Xan Qazan mäzahilan,
"Käþiþ" diyä - çaðýran,
"Yeyink" silah taxdý,
"Duru Ayðýra" qalxdý.
saya varsan tükänmäz
hädd u hisab gälmäz
bütün Oðuz bägläri,
alýcýlar läþgäri,
geyindi - yaraxlandý,
düzüldü - yasaxlandý,
çýxdýlar ala daða,
aslan girdi ovlaða.
Dävä kinli düþmana,
casusu, casusladý,
bu xäbäri Gürcüstan -
mämläkätinä yolladý.
yeddi min zatý qýrýq,
donun ardý yýrýq,
baþlarý yarý saçlý,
sinäsi gümüþ xaçlý
silahlandý - at mindi,
yähär qaþýna sindi.
yöndi xan evinä,
çapdý Qazan evinä.
Çaldý çapdý - taladý
oðlunu yaxaladý
að ällärin baðladý
qýz - gälinin aðlatdý
aðban evlär, kömälär,
qatar - qatar dävälär.
þahbaz at tövlä - tövlä.
hesabsýz pul, xäzinä,
talandý ðarät oldu,
äcäb qiyamät oldu!
Að saqqallar - qocalar,
qarýcýq olan analar,
körpälär, quzu kimin,
qaza bänzär qýz - gälin,
sähärin dan ulduzu,
Bayýndýr xanýn qýzý,
uca boy, qara qaþlý,
bel nazik, uzun saçlý,
ipäk þäddä qaþýnda,
qýrx incä qýz baþýnda,
Oðuzun baþ qadýný,
Xan Qazanýn xatýný,
düþmana yesir oldu,
bänzi saraldý soldu.
Xanýn qarý anasýn,
evindän çýxardýlar,
qara dävä boynuna,
asdýlar - apardýlar.
Üç yüz igit qýrýldý,
daþ üstä qalmadý daþ,
oxlandý - þähid oldu,
qocaman "Sarý Gülmaþ".
Düþman öyünür, þiþir,
boy - boylayýr, söyläþir:
- Märä bäglär; Qazandan,
ðäribä acýq çýxdýq.
bir kärä varýn - yoxun,
taladýq evin yýxdýq.
Bizlärä äsir oldu,
hälalý, oðlu - qýzý.
qýrx igidiylä tutdux,
oðlancýðý "Uruzu".
Bir yâði yerdän durur,
aðzýn büzür, dän salýr:
- Nä deyirsiz hälädä,
bir acýðýmýz qalýr.
"Þüklü Mälik" tutulur
qara qaný qaralýr:
- Märä äclaf de görüm,
nä acýðýmýz qalýr?
Çuðul yâði titräyir
baðýr basýr, baþ ägir:
- Bäglär bägi Qazanýn,
o barýþmaz düþmanýn,
Dämir qapý därbänd'dä,
qoyunu var minlärcä.
onlarýda alsaydýq.
ulu acýq açarýq,
"Þüklü Mälik" eþidir,
tamahlanýr, hökm edir:
- Altý yüz atlý gedsin,
qoyunu ðarät edsin!
Altý yüz är atlandý,
qoyun üstä yollandý.
Qara çoban, xan çoban,
qayðýlý aslan çoban,
qara daðlar qaplaný,
Xan Qazanýn çobaný,
yatdý vaqiä gördü,
sýmrädi uru durdu.
qoyunlarý här yerdän,
aðýllara topladý.
qaplarýn bärkidib,
dalýsýn torpaxladý.
çaðýrdý cüt qardaþýn,
yýðdý çöllärin daþýn
Üç yerdä daþ topladý.
bärkitdi dört bir yanýn
açdý älinä aldý,
ala qollu sopanýn.
Toz qalxdý günäþ batdý
atlýlar gäldi çatdý:
- Sürüyä qurd girändä,
äli çomaxlý çoban.
qaranquluq düþändä,
odli - çaxmaxlý çoban.
pändiri, qatýðý bol,
südlü - qaymaxlý çoban.
dartýþýb - qarpýþanda,
dämir qýynaxlý çoban.
märä qaracýq çoban!
bizä qulað asgilan
Qazanýn ev eþigin,
daðýtdýq, yýðmaladýq.
tövlä - tövlä atlarýn,
biz mindik - biz taladýq.
Xanýn axdý ulduzu
tutduq oðlu Uruzu,
çapdýq evin, kömäsin,
bol pulun - xäzinäsin,
qatar - qatar däväsin,
qarýcýq olan nänäsin,
bütün dövlätin - malýn,
qýz - gälinin, hälalýn,
yesir qýldýq apardýq,
qiyamätin qopardýq.
märä çoban hardasan?
yaxýnda - uzaxdasan?
sözümüzä qulað as!
bizä baþ äg - baðýr bas!
bizdän gizlänmä qorxma
iräli gäl huyuxma
sänä "Þüklü Mälikdän",
bäglik allýq bilgilän.
Qara Çoban baðýrýr,
särkärdäni çaðýrýr:
- Ala qarý söylämä gäl
yolsuz yâði, azqýn yâði
itim'ilän bir yalaxan,
yöndäm içän quzqun yâði!
Altunda ki þahbaz atun
nä öyürsän märä yâði?
ala baþlý - kola buynuz
keçimcädä gälmäz mänä.
Baþunda ki däbilqäni,
nä öyürsän mänä yâði?
baþýmda ki bu qýllýca,
börkümcädä gälmäz mänä.
Atmýþ tutam kändirini;
öymä mänä mýrdar yâði!
bu qýzýlcýq yeddi qarýþ,
aðacýmca gälmäz mänä.
Qýlýncýný, qalxanýný,
öymä mänä märä yâði!
savaþ günü äyri baþlý,
çovqanýmca gälmäz mänä.
Belündä ki doxsan oxun,
nä öyürsän dinsiz yâði?
qýrýþ günü ala qollu,
sopanýmca gälmäz mänä.
yaxýndan, uzaðýndan,
bäri gäl hey yetim yâði!
igitlärin zärb ü þättin,
görüb get hey itim yâði!
yâðilar at täpdilär
här yandan ox säpdilär
äränlär qoçaðý,
el - obanýn dayâði,
mänim Qara Çobaným,
yenilmäz qährämaným,
äl eylädi süpängä;
yer - göyü gätdi tängä.
yâðinýn aþý piþdi
kor günä birdä tüþdü,
igit çoban täkinä,
när kimi girdi sinä
qýzqýn sopan tavladý
daþý - daþa dayadý
atýldýqca här daþý,
sýndý üç düþman baþý.
qýrdý yâðinýn gözün
yerä särdi üç yüzün
lakin tükändi daþý
oxlandý cüt qardaþý
aslaným acýxlandý
içi od tutdu yandý
dünya gözünä gälmäz.
keçi bilmäz - qoç bilmäz,
qoyur sopana atýr,
düþman yan - yana yatýr.
qaraldý yerin üzü,
qorxdu düþmanýn gözü:
- Yarýmasýn bu çoban
yarcýmasýn bu çoban
bir az'da dursaq ägär,
diri qoymaz bir näfär
hamýný tökär qýrar,
anamýz üzün cýrar
üz döndärib qaþdýlar
dað - täpäni aþdýlar!
Düþman ara açarkän,
çobaným çatdý qaþýn
haqqýna tapýþýrdý,
iki þähid qardaþýn.
mat qaldý öz iþindän
çaxmax çaldý od yaxdý.
düþmanlarýn leþindän,
böyük bir täpä yapdý
polad ürägindä kin
yandýrdý bez köynägin
baðladý yarasýna
kimsä gälmäz yasýna
därä xälvät, är yalqýz
eldän irax, qayðýsýz
bir daþ üstä çönbäldi
ürägi därdä gäldi
yollara baxdý - baxdý
gözlärindän yaþ axdý:
- Yolun yumulsun Qazan!
qapun çýrpýlsýn Qazan!
ölübsän ya dirisän?
xäbärün yox xäbärdän!
Sizä män söyläyincä
mägär dostlar o gecä,
Xan Qazan ayýn - þayýn,
toxtax aðýr - arxayýn,
at oynadýb. ox atýb,
yorulub, tüþüb yatýb.
yuxusunda nä gördü?
qara vaqeä gördü.
sämirädi uru durdu
qardaþýna hey vurdu:
- unum unlä qardaþým!
sözüm dinlä qardaþým.
yuxumda gördüm nälär?
qorxulu vaqeälär.
qarlýca qara yaðmur,
gördüm üstümä yâðir.
gördüm qara qýrqýlar,
mänim quþumu þýðar.
gördüm ýldýrým þaxdý,
ev - eþigimi yaxdý,
qara qýlçýcýq, büväz, sarý,
quduzlaþmýþ qurdlarý,
evimi dälär gördüm.
bir daha nälär gördüm:
unbarmaðým ox gördüm
bilgimdän yox gördüm.
tüklärim qarðý kimin,
tutdu gözümün önün.
daðýlýb aðlým - huþum
gäldim sänlä qonuþum
caným qardaþ halým sovur.
mänim bu yuxumu yovur!
- Qara bulut dedigün,
sänün varun dövlätün.
qara yaðmur läþgärün.
saç, qayðýlý ellärün.
qalanýn tanrý yovursun,
iþallah xeyir olsun!
- Ümidim arxam qardaþ!
läþgärimä sän ävväl baþ.
otur yerli yeründä
ovumu pozma, mändä. -
minäräm "Qunur Ata"
qan tärä bata - bata
Qunur Atým, ceyraným,
qara quþam, tärlaným,
"därälärdän yel kimi
täpälärdän sel kimi"
särsärä dönär äsär,
üç günlük yolu käsär
öylän çatar obama
baþ çäkäräm odama
saðlýq - äsänlik olsa,
saðlamlýq - þänlik olsa,
nä durram, nä dincälläm,
axþama dönüb gälläm.
gälmädiyim axþam ägär,
bilün var yaman xäbär.
Qunuru mamýzladý,
yürüdü yol - yolladý,
uca daðlardan aþdý
daþðýn sulardan keþdi
çapdý yetiþdi yurda
nä ev gördü, nä ovda
uçarda quzqun uçar
qaçarda tazi qaçar
baðrý alýþdý - piþdi,
yurduyla xäbärläþdi:
- Ay yurdum - aman yurdum!
qum qumlamayan yurdum!
güllü daðlarýn tuþu
sýðýn käliklä qonþu
yâðilar hardan varýmýþ?
nä yerdän säni dalýmýþ
yenä dä söy - söylämiþ,
görälim nälär demiþ:
- Að ban evim tikiländä yurdu qalmýþ.
qarý anam ulurunda yeri qalmýþ.
oðlum Uruz ox atanda budax qalmýþ.
qara mitbax tikiländä ocax qalmýþ.
ulu bäglär çaparýnda meydan qalmýþ.
oba köçmüþ yur - yuva veran qalmýþ.
Tutuldu salur Qazan
gözlärinä doldu qan
qara baðrý darýldý
yumax kimi sarýldý
könlü täþviþä tüþdü
qan damarlarý þiþdi
köçün izini tapdý
heylädi atýn çapdý
baþý luli, baðrý qan.
gözlärin tutmuþ duman
märd äli çýxýb boþa,
yalvarýr daða - daþa.
qarþýna çýxdý bir su:
- "haqq didarý görüb bu"
xäbärläþir su'ilan,
nälär soruþur ondan:
- Çýnqým - çýnqým qayalardan çýxan su;
þaqqýldayýb därälärdän axan su;
aðýr - aðýr qayalarý xýrladan.
dänizlärdä gämiläri oynadan.
þahbaz atlar, boz ayðýrlar içän su.
qýzýl dävä üzärindän keçän su.
sahilläri aðca qoyun yataðý
çämänläri bulaðlarýn otlaðý
ayiþänin, fatimänin miknäti
Ýmam Häsän, Ýmam Hüseyn häsräti
el - obamdan xäbärün var de mänä
qara baþým qurban olsun su sänä!
Su necä xäbär versin?
nä söyläsin, nä desin?
Suyu atladý keþdi,
gözü bir qurda tüþdü:
- " Uðurludur qurd üzü,
uzaðý görär gözü
xäbärläþim onilan"
diyä - soruþur qurddan:
- Günü doðan qaranquluq axþamlar
uru duran yaðanda kövþänä qar
qýzýl - qýzýl däväläri buzladan
aðca qoyun gördigdä quyruq qapan
ärkäcin, övücün, simizin tutan
qanlý quyruq üzübän çap - çap utan
arxasýyla aðýllar bügäri sökän
þahbaz - þahbaz atlarýn ätin tökän
qaba säsli köpäkläri hürüdän
çaxmaxlýca çobanlarý yügürdän
el - obamdan xäbärün var de mänä!
qara baþým qurban olsun qurd sänä!
Qurd necä xäbär versin?
nä söyläsin - nä desin?
qurdu'da qoydu keþdi,
qözü bir itä tüþdü:
- Qaranquluq axþamlar haf - haf hürän
aðca ayran kördigdä çap - çap içän
oðrularý xýsýzlarý qaçýrdan
qorxudubän, hürküdübän, uçurdan
el - obamdan xäbärün var de mänä!
iyiliglär edäräm itim sänä.
Ýt hardan xäbär versin?
nä söyläsin - nä desin?
Xan Çobanýn köpägi
tanýyýr Qazan Bägi
ayaxlarýna düþär
oynar säk - säk säkildär
Qazan'dan äl götürmäz
vursada qaçýb getmäz
dilsiz - aðýzsýz heyvan,
can atýr bu yol'ilan,
xaný dalýyca çäkä,
çobana çata bälkä,
xaný cinlädir, çovur,
it qaçýr Qazan qovur.
hirsindän yana - yana,
gälir çatýr çobana:
- Qaranqu axþam olanda qayðýlý çoban,
qara yagmýr yaðanda sayðýlý çoban,
sopanlý; dägänäkli, çaxmaxlý çoban.
südü, pändiri bol qaymaxlý çoban.
Qazan yenä söylämiþ
görälim nälär demiþ:
- Unum unlä çobaným
sözüm dinlä çobaným
ev - eþigim talanýb
baðrým od tutub yanýb
nä xäbärün var mänä?
qurbanam çoban sänä
- Harda ölmüþdün Qazan?!
harda itmiþdün Qazan?!
Dünän yox yarýnki gün
buradan talan keçdi
qara dävä boynunda,
qaýcýq anan keçdi.
uca boylu hälalun,
bütün qol - qaravaþý,
kafirä yesir getdi,
yanýnda qýrx yoldaþý.
Qýrx igidi yanýnda,
oðlun Uruz yalýncýq.
qul oldu, äsir getdi,
ayax yalýn - baþ açýq!
Düþmanlar mindi getdi;
tövlä - tövlä atlarý,
yükilä gäldi keçdi
dävälärin qatarý.
Xan bu sözdän usandý
ürägi tutdu yandý:
- Aðzun qurusun çoban!
dilün çürüsün çoban!
qadir qäbrivi qazsýn
anlýva qada yazsýn
nä deyib - nä söyläyirsän?!
çäkin bu pis xäbärdän!
Ýgit Çoban tutuldu
ürägi därdä doldu:
- Nä deyirsän Xan Qazan?
sändä yoxmudur iman?!
Qarqama mäni bäsdi
sözün baðrýmý däldi
altý yüz yâði daxý,
mänim üstümä gäldi
Dað täk dayandým durdum
üç yüzün tutdum qýrdým
üç yerdän yaralandým
yýxýlmadým dayandým
gözünä saldým qada
vermädim bir toxlu'da
büküldü qara baþým
öldü iki qardaþým
usandým qaldým yalqýz
täk ü tänha, qayðýsýz.
göyä ucaldý ahým
demäk budur günahým?!
Çobaný qähär tutdu
saxlaþdý hirsin otu
üzündä acý kädär
daha söylädi nälär:
- Altundaki Qunur Atun vergil mänä
atmýþ tutam kändirini vergil mänä
að - alaca qalxanýný vergil mänä
qara polad qýlýncýný vergil mänä
sadaqundan säksän oxun vergil mänä
aðca tüzülü qatý yayun vergil mänä
Düþmanýn üstünä yel olum äsim
yengädän doðanýn öldürüm, käsim
yenimlä alnýmýn qanýný silim
gäräk olsa sänün yolunda ölüm
qadir qoysa alým evün - eþigün
gecä - gündüz özüm çäkim keþigün!
Xan Qazan mat - mat baxdý,
nä dindi nä söylädi.
çobanýn cävabýnda,
bir söz daxý demädi.
Qunuru qamçýladý
yolun tutdu yollandý
Coban isä, Qazanýn -
dalýsýyca tovlandý.
Xan döndü dalý baxdý:
- Oðul Çoban sän hara?
- Sän evün üçün, mändä -
qardaþ qaný almaða!