Lühike üldgeograafiline ülevaade Hibiinidest

Kaupo kirjutatud

Hibiinide mäestikumassiiv paikneb Koola poolsaare keskosas, põhjapolaarjoonest põhjapool. Kliima on seal suhteliselt karm. Juulikuu keskmine temperatuur on -13° C, talv on pikk ja lumerohke, jaanuari keskmine temperatuur on -13° C. Talvise temperatuuri ööpäevane amplituud võib olla kuni 15°C (võibolla rohkemgi). Kuna Hibiinid asuvad polaarjoonest põhjas, siis 21.ja 22. dets.paiku on seal polaaröö (kestvuse kohta kahjuks täpsed andmed puuduvad) ning 21. ja 22. juunil polaarpäev. Kui seal mõnel muul päeval päikest ei näe, siis võib põhjuseks olla suur pilvisus või lihtsalt see, et mäed jäävad päikese kiirte teekonnale ette, st. päike tõuseb väga vähe üle horisondi. Külmadel selgetel talveöödel võib seal vedamise korral ka aurora borealise (virmaliste) värvidemängu nautida ja väga suure õnne korral näha ka ROHELIST KIIRT. Meil kahjuks nii palju ei vedanud.

Metsapiir paikneb Hibiinides 300-400 m kõrgusel, metsapiiri ja mägitundra vahele jääb kitsas kasekõverike riba, mis ulatub umbes 500-600m kõrgusele. Metsas on domineerivateks puuliikideks: kuusk, mänd ja kask. Okasmets, mis asub tööstuspiirkondade läheduses, jätab trööstitu mulje, kuuskedel on näha tugeva väävlisaaste jälgi. Hibiinide kõrgeim tipp on Tsasnatsor (1192m). Mägede tipud on platookujulised ja järsud nõlvad on lumised ja jäised. Väikseid laviine tuleb seal tihti ette. Orud on massiivi liigestanud lavamägedeks, mille nõlvadele on liustike tegevuse tagajärjel rohkesti orvandeid ja tsirkuseorge. Hibiinides asuvad maailma suurimad apatiidi (apatiit on fosforväetise üks komponente) ja nefeliinivarud (alumiiniumi tooraine).

 Polaaröö (Piia töö) -riimub hästi

Kirjutan siis polaarööst. Üleeile arvutasin välja, et Hibiinide laiuskraadil peaks polaaröö kestma 6.detsembrist kuni 5.jaanuarini. See tähendab, et sel ajavahemikul on päikese kulminatsioon allpool horisonti laiuskraadidel 67,5 kraadi p.l.ja pöhjapool.