28.12.1997, pühapäev

Distants: St.Peterburg-Murmansk rongis, sihtpunktiks Hibiinide peatus (kokku umbes 36 h - aeglane rong)

Grete:

Peale tervet pikka ja väsitavat päeva Peterburgis, olime sellel hommikul väga unised. Esimesed said silmad lahti kella üheteistkümne paiku, viimased vist alles ühe või kahe aegu. Edasi sõime ja vaatasime suusad ja kepid viimast korda enne matka veel üle. Lõuna paiku tuli meie vagunisse suur, must ja pika karvaga koer. Eriti meeldis ta Tanelile, kes muudkui upitas end teise voodite vahesse jälgimaks oma lemmiku tegemisi. Kella kaheksa paiku oli nn. enneaegne polaarjoone ületus, sest tegelikult ületasime me joone kell 01.00 öösel, aga seal peatus rong ainult 1 minut..

Kuna enne olid seda joont ületanud ainult Heino ja Piia, siis teised said Heinolt tunnistuse põhjapolaarjoone ületamise kohta. Selle tähtsa sündmuse puhul läksime rongist välja, katsusime ära siinse lume - külm oli ! Martin ajas riided seljast ja viskas paar kukerpalli, Janek käis lumes paljajalu, teised söandasid ainult sõrme lumme pista (tegime lõpu ka ühele suurele pudelile vahuveinile - Tanel).(Piia: Minul meenub selle koha peal muidugi, kuidas mulle suur hulk fotoaparaate ulatati ja ma siis kõigiga järjest pildistama pidin. Kahjuks oli Martini fotokas vutlaris ja ma vajutasin seda välja võttes mingile valele nupule. Nõnda ei saanudki ma seda Martini kangelaslikku tegu jäädvustada ja ma pole kindel, kas seda ka keegi teine tegi. Väga piinlik lugu.) Õhtul läksime magama, mõeldes järgmisel hommikul vara karges külmas algavale jõukatsumisele.

Martin oli peol ilma riieteta