Kokkuvõte

Jälle on üks matk õnnelikult seljataga. Meie tagasijõudes oli Eestis paha ja porine, aga ometi säilis õnnelik tunne, et kui lumi sel aastal enam maha ei tulegi, oleme meie ikkagi oma killukese talvest saanud.

Ilmaga vedas meil Koolas tõeliselt. Lund oli parajalt (teadupärast on suusamatk veel seepärast eriti tülikas, et lisaks seljakotile tuleb sageli ka suuski seljas tassida ning need kipuvad metsas puudesse takerduma), me ei pidanud suuski rohkem jalast võtma kui magama minnes. Kurud olid suuskadega kergesti ületatavad, firni kattis kõikjal õhuke värske lume kord. Külma oli ka parajalt (üle -30 kraadi alati) ning ilmad olid sisuliselt tuuletud. Päevadel, mil olime ülal kurudel oli ilm selge ja vaated kaunid. Päevad olid kole lühikesed (Tanel: minu meelest mitte märkimisväärselt Eesti omadest lühemad).Üllatas, et polaaröö ajal niigi valge oli, ehkki päikest nägime vaid üleval mäetippudele paistvat.

Lubatud virmalised ja roheline kiir näitavad end ilmselt mõnel järgmisel korral, ilmselt tahavad nad, et me pisut veel matkal käiksime.