B.Q.SÄHÄND
QANLI QOCAOÐLU
BAÞLANIÞ
Äzäl gündän, qährämanlýq,
märdanälik, qoçaqlýq,
vätänimin - ellärimin,
ad - sanýlan, yanaþýdýr.
Doðrudanda, här insanlýq,
fäxri olan, säciyälär,
bu ellärin - obalarýn
äkiz - tay bir, qardaþýdýr.
Dämir dýrnaq, aslan kimi,
baþý uca - anlý açýq,
ömür sürän, ellärimi,
dönä - dönä, alqýþlasam.
Aydýn axan, sulardanda,
zülal olan, läkä bilmäz -
pars götürmäz vicdanýna.
tärif yazsam, boy - boylasam.
Haqlýyam män, bu boy dägil,
ayýn - günün - ulduzlarýn
varlýqlarý, Haqqdir äyär,
buda elä, häqiqätdi.
Tarixlärin, qanabatmýþ,
varaxlarýn, varaxla bax!
yox! görükän, bir känd için,
bälädçilik, hämaqätdi!
"Atropatdan","Xätai"dän,
yaðiläri - düþmanlarý,
bezikdirän, "Babäk" kimi,
qährämandan, danýþmayaq.
"Vaqif"lärdän, "Fizuli"dän,
"Nizami"täk, märifätdä,
dünyamýza, ýþýq salan,
bir insandan, danýþmayaq,
Daðda - daþda, gün qavurmuþ,
simalarda, saflýqlarýn,
yaz þäbnämi, parýltýlý,
ay ýþýltýsýn, baxýb - göräk.
Açýq - aydýn, yaraþýqlý,
alýnlarda, igidligin,
äyri qýlýnc, þä'þääli,
parýltýsýn, baxýb - göräk.
Analarýn, laylasýna,
aþýqlarýn - ovzanlarýn,
könül açan, dastanýna -
näðmäsinä, qulaq asaq,
Cürä sazýn, pärdäsindä,
täsvirlänän, duyðulara,
quruldayan, döhüllärin,
gur säsinä, qulaq asaq.
Obalarda, diþi - ärkäk.
baþda papaq, üzdä örpäk,
äldä yaylýq, oynandýðý,
oyunlara, bir say salaq.
Dildä, diþdä, äzbär olan,
mätäl olan, mäsäl olan,
atalarýn - babalarýn,
sözlärini, duyub qanaq,
Aydan aydýn, gündän duru,
kädär bilmäz, bu gözgüdä,
bu ellärin, obalarýn,
nä olduðun, görmäk olar.
Bu görüþlär, qoçaqlýðýn,
igidligin, insanlýðýn,
än vaqei, görkämin,
yaraþýðýn, yada salar.
Bax! äsirlärä, ana - qadýn,
bu dünyada. haqsýz - haqsýz,
bir qul kimi - matah kimi,
al - ver olub, satýlmýþdýr.
Kiþilärin, ällärindä,
däyärsiz bir, dästmal kimi,
äl - äl gäzib - läkälänib,
bir täräfä; atýlmýþdýr.
O cävankän, dilbärikän
"qaþý yaydý - üzü aydý",
"kiprigi ox", "väfasý yox",
þair yazar, cämalýndan!
Qocaikän - düþgünikän,
"reyhanä"di, "märcanä"di,
"äcuzä"di, "mühtalä"di,
bir ad yoxdur, kämalýndan!
Bir çox "ürfan", häzyançýsý,
"haqq aþiqi" iddialý,
yalançýlar, qadýn eþqi
ürfanýma, uymaz demiþ!
Mähäbbätin, gär bu baþý -
gär o baþý... diyä - diyä,
müðännisi "mürad" bilib,
ärkäklärä gönül vermiþ!
* * *
Keçmiþläri, varaqla bax.
häman zaman, elä o vax,
bizim yerdä - bizim eldä,
qadýnlýða, hörmät varmýþ.
Oda haqlý, bir insanmýþ,
qardaþýmýþ, öz äriylä,
güläþärmiþ, vuruþarmýþ,
at minärmiþ, ox atarmýþ,
"Boyu uzun, burla xatýn".
saçý uzun, Silcan xatýn",
"Nigar xaným", "Äräb Zängi",
"Häcär xaným", "Zeynäb Paþa",
Uzaqlara, neyçün gedax,
hämin bu gün, yurdumuzda,
kälâðiyýsýn, yan baðlayan,
märd analar, baþdan - baþa.
Tarlalarda - zavodlarda.
här hünärdä - här yarýþda,
ýþýqlý bir, mayaq kimi,
dünyalara, ýþýq salýr.
Qadýnlýðýn, analýðýn,
yorqun gözü - tutqun baðrý,
ona baxýb, qurtuluþa,
yol axtarýr - ilham alýr.
Caným aþýq. gözüm aþýq,
çal qopuzun, aç dastanun,
o sehrikar, cümärd älün,
pärdälärdä, xoþ dolansun.
Üzü qara - baðrý qara,
cähalätä, cumub batan,
qadýnlýða, böhtan atan,
þarlatanlar, bir utansýn!
Aþýq çömçäsini, alýr älinä,
alnýn qýrýþdýrýr, qaldýrýr qýpýq.
qýyýr gözlärini, narin gülüþlär,
dirilir üzünä, lal bir särxoþluq.
Mänalý baxýþý, nälär andýrýr,
o duyðun gülüþdän, nälär älänir?
üzündä xälqimin, ruh äläviyäti,
vüqarý, mänligi, fäxri, güvänir!
Äzäldän mänidä, coþduran odur.
onu dinlämiþäm, fikrä dalmýþam,
o vurðun könlümün, ilk yavrusudur,
män ilk ilhamýmý, ondan almýþam!
O cadu ällärin, tilismindän,
özünü qurtaran, hansýdýr - kimdir?
könül ceyranýn, avçusudur o,
bir müdhiþ fitnädir, bax gör ki indi,
özüdä qärq olur, öz näðmäsindä.
tufanlar qoparýr, här bir pärdädän.
açýr xäyalýnýn, að yelkänini,
yenädä söyläyir, "Qurqut Dädä"dän.