B.Q.SÄHÄND
QARACIQ ÇOBAN 1
(QAZAN XANIN EVÝNÝN YIÐMALANMASI)
BAÞLANIÞ
Mänimdä älimdän bu gälir ancaq.
säni geçmiþinlä eläyim tanýþ.
baþ uca yaþamaq istäsän äyär,
bax gör babalarýn necä yaþarmýþ.
ÇOBAN HÄSÄN !
Sän ilä yalnýz bir görüþ, görüþä bildim.
Çaðýrdýðým qährämanýmýn tipik säciyälärini, canlý vä zamanýmýza
uyðun þäkildä, ancaq sänin igit simanda, oturub duruþunda vä düþünüb danýþýðýnda
tapdýðým üçün, bu poemaný sänä täqdim ediräm.
SÄHÄND
Artýq "qaranlýq" dan söz açsam mäni
qýnama, demiþlär:
'Aþýq gördügün söylär'
Gecädir, alämä çöküb qaranlýq
üfüqlär tapdanýb yerä yamanýb
här yan, quv vurursan qulaq tutur
fikirdä, duyðuda, dönüb dayanýr
Ay küsüb üz qoyub zöhräyä sarý
günäþ yolub töküb zäri saçlarýn
zülmät bayraq açýb yerin üzündä
däyiþib alämin qayda - qararýn.
Bir çaqqalda hürmür, qurdda ulamýr
bayquþda baþýn çäkib qýnýna
ölüm qanad qýrýb yerin üzünä
här þey þübhälänir var olduðuna
Günäþi bürüyän sikut älindän,
sikut cana doyur färyadä gälir
darýxýb hürkürüb haray çäkiräm
därälär disginir, daðlar tärpänir;
- Ulduzlu göylärä - aylý göylärä,
quzqun kimi qanad gälän bulutlar !
dumanlar içindän, çänlär içindän,
canýxmýþ bir insan, sizi haraylar !
Ährimänlär, duzax qurub yolumda.
qorxuram - qorxuram män qaranlýqdan !
diþin þaqqýldadýr, bärildir gözün,
här kolun dibindän, mänä bir þeytan.
Günäþi salsada gecä quyuya,
yenädä göylärdä, ulduz var, ay var.
deyärlär gecälär yoldan azanlar,
ulduzlara baxýb, yolunu tapar.
Çäkilin, çäkilin, çäkilin, aman !
ömrümün göyündän çäkilin bir an !
qoyun ýþýq salsýn yollarýma ay.
yolumu soruþum män ulduzlardan.
Ulduzlar, ulduzlar, aman ulduzlar
nädän göz basmayýb parýldaþmýrsýz?
hardasýz? harda itib batýbsýz?
niyä sakit - sakit pýçýldaþmýrsýz?
Yoxsa batlaqlýqa batýbdi 'Bähram'
''Keyvanýn'' qussädän bükülüb beli?
'Ülkärin' salxýmý püsgündän düþüb?
'Zöhrä'nin sazýnýn qýrýlýb teli?
Sanki bulutlarda yuxuya batýb
baxtýmdan göydä bir þimþäkdä þaxmaz!
bostancý babada baþ atýb yatýb,
çaxmaðýný çaxmaz, fanarýn yaxmaz!
Ulduzlar uzaqdýr sämalär därin
insana yerdändi varsa här hay
yüz belä baðýrsam, sýtqasamda män
yolunu däyiþmäz günäþ, ulduz, ay.
Hälälik bu mänäm, buda qaranlýq
gözlärim bärälir qara zülmätä.
baþýn qaranlýða döyür baxýþým,
bälkä bir yol aça nuraniyätä.
Ancaq här gecänin dalý gündüzdür
här bir fälakätin qurtuluþu var
häyatýn yollarý därä - täpädi
här yeniþin isä, bir yoxuþu var
Üräk çox därdlänir, göz çox yaþarýr,
lakin hayat bütün därd qäm däyil.
bu acý günlärin, þirinidä var
ömür täk toy däyil, täk matäm däyil
Här därdin davasýn axtarmaq gäräk
nä cýxar yýxýlýb zarýldamaqdan?
tälaþsýz qollarýn quvväti olmaz
yol getmäsä çatmaz mäqsädä insan
Sähäri axtaran gecädän qorxmaz
alýram älimä tälaþ äsasýn,
äyär göydän yerä qatran yaðsada,
üzüb geçmäliyäm zülmät däryasýndan,
Ümid här nä qadar zäif olsada,
bütün düyünläri boþaldar açar.
ümid bir qýðýlcým, bir qor olsada,
tonqallar yandýrar, alovlar saçar.
Yenä baðýrýram, haray säsimdän,
därälär dillänir, daðlar säslänir.
yer - göy färyadýmdan zinhara gälir
qayalar disginir, daþlar tärpänir
Sanki bir iþaräti göz vurur mänä
uzaxda cansýz bir ýþýq parlayýr
elä bil gecänin odu yayýlýr,
yada qaranlýðýn baðrý çatlayýr.
Iþýqdan uzanan zäif þüalar,
baðlanýr könlümä qýzýl bir sap täk
mänidä özüylä çäkir aparýr,
o bir yumaq kimi, säritlänäräk.
Qapý - päncäräsiz bir abidädä,
hansý niyazlý äl bir þam yandýrmýþ
mühtac bir könlün boþ ilticasý,
bu sönük ocaðý ýþýqlandýrmýþ.
Burda kim var mänä yol niþan verä?
bir bärbad binadýr, bir qurtarmýþ þam
bu þam çäkär olsa son näfäslärin,
mütläq qaranlýqda, boðulacaðam.
Hisli taxcalarda, saxsý pü süzlär
üstünä qat ba qat, toz - torpaq qonub
yaxýlan þamlarýn isti göz yaþý,
tökülüb, här yanda lay ba lay donub,
Burda buz baðlayýb dönübdür daþa:
hacätli gözlärin tökdüyü yaþlar -
baðlý düyünläri açanmasada,
mänim gecämi ki ýþýqlandýrar
Tozlu pü suzlarý piylä doldurub,
yandýrýram, þamýn son þöýläsiylä.
bir anda abidä çiraðban olur,
söndüyü þamlarýn, güdazäsiylä.
Iþýq, qaranlýðý qovur eþigä
görünür bir säggiz bucaqlý bina
önümü qurudur märmuz bir cäzäbä
könül mäftun olur baxdýqca ona!
Taxcalarda, yýðým - yýðým kar - kaðýz
cilidli - cilidsiz, köhnä kitablar.
basýlýb baþýna torpaq älänib,
zamanlardan äsib gälän rüzgar.
Savadsýz, yazýsýz sadä ellärdä,
qädimlärdän qalma bir adätdä var
o här cür kitaba, här cür basýya
nädänsä müqäddäs gözilä baxar.
Ona hörmätlidir här yazý, här xät
nä yandýrmaq olar, nä atmaq olar
'þübhäli ällärdän' ehtiras diyä,
qaçýrdar mäscidä, ocaða qoyar.
Ona görädä bu biðulälärdä
bäzän doðrudanda abidälär var
insan duyðusunun xäzanälärin,
bu viranälärdän, axtarmaq olar.
Gahdan görürsän bir mücavirin,
faciä qoparar ziyankarlýðý.
anlamaz - anlayaz yer qazar quyular,
kar - kaðaz qarýþýq, bu inciläri
Ýçimdä därin bir axtarýþ hissi.
'kitablarý axtar' diyä baðýrýr !
eylä bil görünmäz bir säs, bir näda,
taxçanýn içindän mäni çaðýrýr !
Kitablarý bir - bir açýb baxýram
cür bä cür qýrandýr ancaq çoxusu,
býr an näfäsimi dalý qaytarýr,
qalxan toz - torpaðýn acý qorxusu ...
Buda, meþin cilid qalýn bir bäyaz.
diyäsän, köhnä bir äl yazmasýdýr.
boz varaðýna qonan läkälär,
täk toz - torpaq däyil, zaman pasýdýr.
tüstülü pü suzun dar ýþýðýnda,
açýram qarþýma köhnä bäyazý.
burnumda kifsämiþ kaðazýn iyi,
gözümü oxþayýr gözäl bir yazý.
Gözüm dolandýqca varaqlarýnda,
bäyazdan bir qapý açýlýr mänä
qapýda sanki bir at baðlanýbdýr.
mäni aparacaq baþqa alämä.
Xäyalým sýçrayýr atýn belinä.
baxýþlarým cilov, gözlärim yüyän.
yurturam keçmiþin därinlärinä,
çaparaq çýxýram zaman qeydindän.
Günlär, aylar, illär, dalý qayýdýr,
qalxýr mäzarýndan ulu babalar.
qarýcýq analar qollarýn açýr.
mäni qarþýlayýr ellä - obalar.
Adamý, tanýyan yerdä qurd yesin.
hamýsý bir bä bir öpür üzümdän.
'uruz' pýçýldayýr 'däli döndara':
'bilmäm neçä minci näväsi yäm män'.
Azärlär yurdunun þän düzlärindä,
alaca sivanlar yenädä qurulur.
þäräfimä böyük qonaqlýq olur
dävälär käsilir, qoyun qýrýlýr
Ýti þärablarýn aðzý açýlýr.
ocaqlar yaxýlýr, kabablar piþir.
här an yeni dästälär yetiþir yoldan
äränlär, xatýnlar atlardan düþür.
Ällärdä särahi incä gözällär
su sonasý kimi süzür - sallanýr
dolub - boþaldýqca zär piyalälär,
yanaxlar güllänir, tutur - allanýr
Ceyran sürüsü täk qýzlar - gälinlär,
gülüþür, qaçýþýr çämänlär üstä.
gahdanda toplanýb dövrä qururlar,
älvan çiçäk kimi dästä bä dästä.
Ärdämli igitlär, qadýn analar,
kimi söhbät açýr, kimi saz çalýr
kimi at oynadýr, kimi ox atýr,
elin þänlik säsi ärþä ucalýr.
Göräk kimlär gälir qonaqlýðýma?
äsrin adlý - þanlý qährämanlarý
qarýcýq analar, qoca babalar,
oðuz soylarýnýn, ulu xanlarý.
"Bayýndýr Xan" gälir, "Bäy Uruz" gälir,
"Qara Gunä" gälir, "Xan Qazan" gälir,
"Qýyan Sälcuq" gälir, "Bäyärk" gälir,
"Däli Dumrul" gälir, "Boðac Xan" gälir ...
Märifät yolunun aydýn çiraðý,
qocalar qocasý, ellär atasý,
bezä misginlärin ümid dayâði,
bütün müþgüllärin müþgül güþasý,
'Qurqut dädä' gälir älindä qopuz.
odumlu älini arxama çalýr:
- Oðul ellärivä xoþ gäldin - deyir
här täräfdän alqýþ säsi ucalýr.
Baxýram elimä. babalarýma,
baxdýqca fäxrimdän baþým ucalýr
öz günüm, taleim gälir önümä,
gözüm ayâðima tikili qalýr !
Öpüräm dädänin cümärd älini:
- Ata; oðlun hümmät diläyir sändän
bil ki ellärimin halý yamandýr,
äsirgämä xeyir düavý mändän
Zamandýr bizlärä fäläk göz äyib
polad öz qýlýnclar qýnda paslanýb.
þahbaz ayðýrlarýn piyi käsilib
cýdalar äyilib, kändir ufanýb
Odalar talanýb, evlär yýxýlýb,
märd igitlär ölüb, üräk daðlanýb.
hasarlar alýnýb, ordu basýlýb,
dodaqlar tikilib, qollar baðlanýb.
Altýnlý ban evlär, talana gedib.
ev yiyäsi gecä küçädä yatýr !
boz baltasý kimi cümärd igitlär,
duvarlar dibindä portaxal satýr !
Kölgäli aðaclar kökdän quruyub.
bulaqlar korlanýb, kährizlär batýb,
alýcý quþlarýn qanadý sýnýb,
aslan yataðýnda tülkülär yatýb.
Obalarda nä toy nä bayram olur,
nä qopuz çalýnýr, nä märd öyünür,
nä bir ovzan gälir näðmä oxuyur,
nä bädov atlarýn içi döyünür.
Laläli düzlärdä tikan göyärib.
nä quzu mäläþir, nä ceyran qaçýr.
quþlarda yurdumdan küsüb gediblär
göydä nä bir durna, nä sona uçur.
Mäiþät igidä aðýr yük olub
kimi baþ götürür gedir särgärdan
kimi balalarýn alýr diþinä,
qaçýr diyarýndan, doðma yurdundan !
Dov düþüb dýrnaxsýz namärd älinä
diþi batan yerin ätin qopardýr
dil açýb dilindä danýþanlarýn,
çäkir boðazýndan dilin çýxardýr !
Bircä dar günlärin dar axþamýnda,
xalqýn ahvalýna þafaq qan aðlar
qähraman elivi nä günä salmýþ,
gör bu qara dövran, gör bu rüzgar
Bir üräk aradan iki bölünüb
ayaxda qanlýdýr, baþda qanlýdýr
að saçlý analar qara geyinib
yanaxda qanlýdýr, yaþda qanlýdýr !
Utanýram sänä 'oðlunam' - deyim
biliräm yanýnda qarýdý üzüm
därdin çäkäni män eþidäni sän
sän dözänmäyändä män necä dözüm ?
vätänimin þamamasý,
doðranýb dilim - dilim
tikilib dodaðým.
qadaxlanýb dilim.
här parçam, här tikäm,
bir qurd aðzýnda !
babamýn käsgin qýlýncý,
paslanýb, çürüyüb qýnda.
.......................
namähräm qucaðýnda !
märd igitlärim darda
bu diyarda, o diyarda
.................
'Azärliyäm' - deyin,
papaðý qýllý - qýlçýqlý,
üz - gözü sängär palçýqlý,
dönmäz cü märdlärim ...
bilmiräm hardadý ....
har .... da....
qulað as ata !
bu därdli oðluva qulað as !
hansý därdimi deyim ?
hansý nisgilimi deyim ?
sizdän sonra namärdlär
doðrax - doðrax,
doðradý diyarýmý
doðradýlar canýmý ...
bir vuruþda
özün, oðlun, näväsin,
qurban verdi 'Þeri' babam ...
.............
alanmadým qanýmý ...
birdä ki nakorlar ...
bir quru adýmda mänim -
älimdän aldýlar
bir qarýþ yerimdändä -
mäni bayýra saldýlar ...
haray qopardým,
can atdým,
olmadý - olmadý !
ýndý ......
örüþdä bädov atlar þihäsindän,
när oðul näräsindän ...
säs sämir yoxdu.
ällärdä qalan anamýn,
hay ... haray çäkmäkdän -
çýxdý caný :
- Babäkim, Koroðlum, Þah Ýsmailim ha....ný ?
Dädä mälul - mälul baxýr üzümä
baxýþýnda aydýn bir inciklik var
evladýn päriþan, natävan görsä,
þübhäsiz här ata mükäddär olar.
-Oðul niyä mändän hümmät istärsän ?
torpaq äsirinin älindä nä var?
här aþiqin beþ gün dövraný vardýr
här äsrin özünün bir 'Qurqudu' var
Kim öz sirvätini qäbrä aparmýþ ?
ya hansý ataný gördün dünyada,
ömründä çalýþýb qazandýðýný,
buraxýb getmäyä axýr evlada ?
Män öz häyatýmda här nä qazandým
aðýldan, kämaldan, elm vä zäkadan,
tuxum eyläyibän bu yerdä äkdim,
sizlärä tapýþýrdým öldüyüm zaman.
Ancaq här oðulun özünä qalýr,
ata särvätindän näcür barýna
bir gündä kül edib göyä sovura,
ya da ki qat - qatda, artýra ona.
Biz äyär baþ uca, igit yaþadýq,
namärdä äymädik onu heç zaman.
yad elli düþmana täslim olmadýq
qanýmýz axdýysa damarýmýzdan.
Dörd älli tutmadýq biz bu dünyaný
häyatý, þäräfdä, märdlikdä bildik
yaþadýq. þäräfli yaþamaq üçün,
savaþdýq, vuruþduq. öldürdük, öldük.
Göylärdä yurd saldýq qara quþ kimi,
qara quzðun olub, läþä qonmadýq.
aslan täk cäblärdä yataq eylädik,
tülkü täk gündä min käläk yonmadýq.
Namärdä märd olduq, haqqa qul olduq.
yaxþýya, yaxþý olduq, yamana, yaman.
elsizläri äzib ayaxlamadýq.
amansýz düþmana, vermädik aman.
Oðula nä gäräk dädänin malý,
äyär oðul olsa, äyär märd olsa !
atanýn sirväti hara çatacaq,
oðul dädäsinä yaman därd olsa !
Atanýn adýný batýran oðul,
atanýn yordundaqalmasa iyidir,
igitdä, igitlik, namus, ar gäräk
namussuz olmasa iyidir !
Oðul niyä mändän hümmät istärsän ?
torpaq äsirinin, älindä nä var ?
här aþiqin beþ gün dövraný vardýr.
här äsrin özünün bir 'Qurqudu' var.
Män zämanämi yaxþý tanýdým.
yaxþý yol göstärdim, yaxþý yol getdim.
elimä ustad bir gämiçi oldum,
tufanlardan keçdim, sahilä yetdim.
Sändä öz äsrivi därindän taný
gäz - dolan zamanýn 'Qurqudun' axtar.
raket dövranýnda, atom äsrindä,
äprimiþ 'Qurqutdan' sizä nä çýxar ?
Här zaman baþ uca yaþamaq ücün,
o äsrin hünärin öyränmäk gäräk.
ataya güvänmäk hünär däyildir
dünyada hünärä güvänmäk gäräk.
Get qoca dädädän hümmät dilämä
hümmät veräcäksä, hümmätün olsa !
atavýn çiraðýn yanar saxlarsan,
þäräfün, hünärün, qeyrätün olsa !
Mänimdä älimdän bu gälir ancaq,
säni keçmiþinlä eläyim tanýþ.
baþ uca yaþamaq istäsän äyär,
bax gör babalarýn necä yaþarmýþ.
Män bu dünyalarda gäziþän zaman
bilmirä nä saat yuxum aparýr
ya mänim könlümü rüyalar alýr,
yada ki pü suzun yâði qurtarýr.
Bir zaman ayýldým açdým gözümü,
ýþýq qaranlýðý basýb boðurdu,
gecänin þälmäsi qana batmýþdý
sähär açýlýrdý, günäþ doðurdu.
'Dädämin' äprimiþ, tozlu kitabýn,
bir abidä kimi, qucaqlamýþdým.
gecämi sähärä çatdýrmýþdýmsa,
bir varaxdan artýq oxumamýþdým.
Üþüdüm ha üþüdüm
daðdan alma daþýdým
almacýðýmý aldýlar
mänä zülüm qýldýlar
män zülümdän bezaram
............................
"Xalq mätällärindän"